Nädalavahetusel saabunud krõbe pakane võib kaasa tuua ebameeldiva üllatuse – vesi torustikus võib jäätuda ning krõbedad külmakraadid võivad toru pinnases isegi lõhkuda. Probleemide ennetamiseks soovitab Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) vanad veetorud aegsasti üle kontrollida ja probleemsed kohad käepäraste vahenditega soojustada. Samuti tuleks tagada, et temperatuur veearvesti tööruumis ei langeks alla 2 soojakraadi.
Rõõm talve tulekust võib asenduda ebameeldiva üllatusega, kui ühel hommikul äkki avastate, et kraanist vett ei tulegi. Torude jäätumise oht on tõsisem ajal, kui lund on vähe ja pakane on pääsenud maapinnale hästi ligi – nagu ka praegu on juhtunud. Eriti tasuks veetorudele tähelepanu pöörata neil, kellel on juba varem selliseid probleeme ette tulnud. Tõenäosus, et toru külmal lumevaesel perioodil kinni jäätub, on kindlasti suurem.
Ehitusnormide kohaselt tuleb vee- või kanalisatsioonitoru paigaldada allapoole maapinna külmumise piiri, kuid vanemate hoonete ümbruses on mullakiht sageli paigast nihkunud või kulunud. Külmanõrkadeks kohtadeks on enamasti sissetallatud või sõidetud teerajad, toru sisseviik hoone vundamendi juures, külm kelder või külmad välisseinad, mille soojapidavusele tuleks erilist tähelepanu pöörata.
Kõige ebameeldivam pakasekahjustus on toru lõhkemine maapinnas, mille põhjuseks on temperatuurimuutustega kaasnev pinnase liikumine. Eriti haavatavad on malmtorud ja nende ühenduskohad, mis on meil vanemate hoonete juures küllaltki levinud. Üldine soovitus on, et spetsialistil võiks lasta kaameraga läbi vaadata mistahes torustik, kui see on vanem kui 20 aastat. See on lihtsam ja soodsam kui torustiku parandamine juba jäätunud maapinnas.
Lisaks torustikule tuleb talvel tähelepanu pöörata ka veearvestile ja ruumile, kus see asub. Kindlasti ei tohiks seal temperatuur alla nulli langeda, sest jäätunud vesi võib veearvesti lõhkuda.
Veearvestile sobiva töökeskkonna tagamine on eelkõige tarbija ülesanne, kuna vee-ettevõte ei saa vastutada siseruumide olukorra eest. Veearvesti on külmunud, kui selle klaas on purunenud klaasi või selle all on vesi. Seejärel lakkab veearvesti töötamast. Kui tegemist on suvekodu või hoonega, mida iga päev ei köeta, tuleks seal vesi ajutiselt sulgeda ja torustik talveks tühjaks lasta.
Eesti Vee-ettevõtete Liit pakub välja soovitused, kuidas käepäraste vahenditega torustiku külmakahjusid vältida.
*Hoonetes ja eriti keldrites tuleks veenduda, et talvekülm ei pääse torustikule ligi. Torude ja akende soojustamiseks sobivad mitmed käepärased vahendid nagu vanad riided, ajalehed, vill, penoplast jm.
* Aeda ei tasu lehtedest päris puhtaks riisuda, need võib kuhjata kaitsva kihina torustiku kohale. Hiljem saab külmanõrkadele kohtadele kuhjata ka lund, sest lumi toimib talvel parima loodusliku soojahoidjana.
*Kui sõidutee ja torustik hoovis ristuvad, võiks talveks valida teise liikumistrajektoori. Kui see ei ole võimalik, saab ristumiskohadele paigaldada ka spetsiaalsed matid.
*Juhul, kui spetsialist avastab, et toru on paigast nihkunud, roostetanud või lekib, tuleks nõrk koht kiiresti välja vahetada. Äärmisel juhul tuleb kogu torustik paigaldada sügavamale, kus külm ligi ei pääse. Joogivee plasttorule on tänapäeval võimalik paigaldada ka spetsiaalne küttekaabel.
*Kui veearvesti asub veemõõdukaevus, tuleks talveks soojustada kaevukaas. Selleks sobib näiteks 100 mm penoplast, millest tuleb lõigata kaevukaane suurune kate ja asetada see kaane alla.
*Kui külm ikka asu ei anna, on viimane võimalus jätta veekraan ööseks õige pisut nirisema, sest voolav vesi ei jäätu.
HANS LIIBEK, EVELi juhatuse esimees
