Kolmapäeva õhtul võttis riigikogu vastu 2016. aasta riigieelarve. Vabaerakond hääletas selle eelarve vastu. Põhjusi selleks kogunes päris palju.
Esimesest lugemisest saadik on üsna raske aru saada, millel põhineb valitsuse optimism, et eelarve tulude pool kokku saadakse. Kui ümberringi majandus kiratseb, siis kust tuleb meie eelarvesse prognoositud majanduskasv? Rahandusministril polnud selle kohta ühtegi loogilist seletust peale selle, et nii ütlevad eksperdid. Samas on mitmed eksperdid meie teada soovitanud maksulaekumiste prognoosi pigem tagasi hoida.
Riik on vöökohalt rasva läinud
Teisel ja kolmandal lugemisel oleks valitsuselt oodanud suurte möödalaskmiste kohendamist ja probleemide lahendamist. Eeskätt puudutab see õpetajate palku ning põllumajanduse üleminekutoetusi. Teaduse rahastamine ei vasta riiklikule strateegiale, omavalitsustele pannakse uusi ja uusi kohustusi, siseturvalisuse valdkond vajab enamat jne.
Meie meelest on riik vöökohalt rasva läinud, keskel on päris palju ressursse, aga äärealadel valitseb puudus. Nn ääremaastumine pole üksnes geograafiline tõsiasi, vaid see puudutab keskuse ja perifeeria suhet erinevatel juhtimistasanditel.
Meie arvates peitub kokkuhoiuvõimalus eeskätt valitsemiskuludes. Ministeeriumide ja muude keskasutuste kulud on liiga suured, siin saaks vähemaga hakkama. Poliitikud peaksid ise eeskuju näitama, vähendades erakondade rahastamist ja kuluhüvitisi. Paraku pole seda tehtud.
Ja kui jutt on riigiametite vähendamisest, siis ei jää lõike alla mitte selged dubleerimised ja asendustegevused, vaid “kvoodi järgi” koondamine. See ei ole õige.
Intelligentne inimene ei saa aru
Riigieelarve käsitlemisel on üks kõige suuremaid probleeme selle dokumendi looritatud vorm. Loe, kuidas tahad, aru ikka ei saa! On küsimusi, millele ei ole isegi rahanduskomisjoni istungil spetsialistide abiga selget vastust saadud. Kui me räägime nii palju kodanikuharidusest ja kaasamisest, siis ei tohiks me lubada olukorda, kus normaalne intelligentne kodanik pole võimeline eelarvest aru saama. Selleks, et erinevate kirjete tähendust mõista, on vaja tõhusat ettevalmistust.
Halva loetavuse taga on aga veel olulisem küsimus. Selline eelarve võib vabalt sisaldada sala- või puhverrahasid, mis on mitmesuguste majandamiskulude nime alla erinevate keskasutuste ridadele peidetud. Väga raske on aru saada, mis on ühe või teise kulurea tegelik sisu, läbipaistvust ei ole.
Altkäemaks kummitempliks müümise eest
Ja siis see õnnetu katuseraha. Oma väljakujunenud moel meenutab see altkäemaksu, mis saadakse iseenda ja oma mandaadi müümise eest valitsuse kummitempliks. Riigikogu liikmed peaksid eelarve kujunemises hoopis sisukamalt kaasa rääkima kui valitsuse almust edasi jagades.
Ettepanekud üksikobjektidesse investeerimiseks ei tohi käia “laua alt”, vaid ikka ametlike muudatusettepanekute kaudu, nagu Vabaerakond seda kolmandal lugemisel teha püüdis. Paraku ajas see reformierakondlasest komisjonijuhi turri ning osa meile almusena eraldatud katuserahast “konfiskeeriti”. Paremal juhul püüti sättida Vabaerakonna saadikute tõstatatud teema külge mõne valitsuserakonna silt.
Tuletame meelde, et ükski riigikogu liige ei jaga oma raha, vaid see on meie kõigi raha. Konkreetse väikeinvesteeringu omistamine ühele saadikule või erakonnale on väga halb stiil. See meenutab maffia moodi “katusepakkumist” või siis klientelismi, kus klient saab senjöörilt teene ning annab end sellega tema omandusse.
Kõik on võrdsed, aga mõned võrdsemad
Peale kõige muu pannakse koalitsiooni- ja opositsioonisaadikutele külge hinnasildid. See on justkui Orwelli “Loomade farm”, kus kõik on võrdsed, aga mõnedel on privileeg olla teistest võrdsem.
Tuleva aasta eelarves ja selle menetlemise protsessis sisaldub väga palju sellist, millele Vabaerakond on alati vastu seisnud. Me ei toeta hoolimatust, ülbust, demagoogiat, omakasu, läbipaistmatust ega enese ehtimist võõraste sulgedega.
See eelarve ei sisalda ka selgeid prioriteete või arusaama sellest, kuidas Eesti peaks edasi arenema ning millised tegevused toetavad tootlikkust ja majanduskasvu. Haridus ja teadus – tuleviku jaoks olulised võtmevaldkonnad – jäävad kiratsema.
Eelarve kujunemist mõjutavad kevadel nn kobarseadusena vastu võetud maksumuudatused. Need polnud mõeldud mitte majanduse reguleerimiseks, vaid kõigi koalitsiooniosaliste valimislubadustele katteallikate leidmiseks. Sisukamat majanduspoliitilist või maksuteoreetilist tagapõhja siin polnud. Ehk nagu ütleb laulusalm: “Tahaks lennata, aga mitte eriti kõrgelt.”
ANDRES HERKEL, Vabaerakonna esimees
