Riigikogu kiitis kolmapäeva õhtul 58 poolt- ja 40 vastuhäälega heaks tuleva aasta riigieelarve, mille maht on 8,9 miljardit eurot ja mida on 4,2 protsenti ehk 358 miljonit eurot rohkem kui sel aastal, teatas riigikogu pressiteenistus.
Rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer andis ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust. “Kolmanda lugemise käigus toetas rahanduskomisjon kokku 6,7 miljoni euro ulatuses riigieelarvesse tehtud ettepanekuid. Komisjon toetas 200 000 euro eraldamist parvlaevaliikluse dotatsiooniks. Rahanduskomisjon toetas ka valitsuse pakutud eelarvemuudatust, mis suunab 5,6 miljonit eurot hariduskuludeks. See haridusministeeriumi sisene eelarvemuudatus aitab kaasa, et õpetajate palk järgmisel aastal tõuseks ca 6 protsendi võrra. Järgmisel aastal suunatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprogrammi rahastamiseks täiendavalt 4,4 miljonit eurot,” ütles Holsmer.
Ta märkis, et järgmise aasta riigieelarve kulude kasv 358 miljonit eurot ehk 4 protsendiline kasv sisaldab võrreldes käesoleva aastaga terve rida muutusi. Riikliku pensioni kasv on 88,9 miljonit eurot, ravikindlustusel 51,8 miljonit eurot, kaitsekuludel 37,1 miljonit eurot. See sisaldab 11 miljonit eurot liitlaste toetuseks vajaliku taristu rajamiseks. Teede ehituseks on 30 miljonit eurot, idapiiri kindlustamiseks 20 miljoni eurot, peretoetusteks 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitisteks 10,5 miljonit eurot. Seoses Eesti Euroopa Liidu eesistumise ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise ettevalmistamisega on eelarves ettenähtud ligikaudu 10 miljonit eurot.
Holsmeri sõnul on majanduskasvu toetamiseks valitsussektori investeeringud järgmisel aastal olulise tähtsusega. “Need suurenevad koos investeeringutoetustega riigieelarves tänavusega võrreldes 22,5 protsenti ja ulatuvad 480 miljoni euroni. Majanduskasvu panustatakse ka läbi hariduse tähtsustamise. Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning teehoidu suunatakse kokku 307 miljonit eurot, mis on 22 miljonit eurot rohkem kui sel aastal,” ütles rahanduskomisjoni esimees.
Holsmer tõi esile rida maksumuudatusi, millele tugineb eelarve. “Lisaks maksuvaba tulu tõstmisele 170-le eurole kuus tõstetakse ka pensionide maksuvaba tulu 225 eurole kuus. Ette on nähtud lastetoetuste tõstmise 50 euroni ning kolmanda ja enama lapsega perele 100 euroni. Eelarve näeb ette tõsta õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi neli protsenti,” selgitas Holsmer. Pikem eesmärk on tõsta õpetaja palk 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Võrreldes tänavusega tõusevad pensionid ja panustatakse rohkem tervishoiule. Päevarahade maksuvabastuse piirmäära tõstetakse erasektoris 32 eurolt 50 eurole kuus. Ette on nähtud ka koolituskulude mahaarvamise piiramine, füüsilise isiku tulumaksu mahaarvatava ülempiiri vähendamine 1920 eurolt 1200 eurole ja üüritulu maksustamine 80 protsendi ulatusest tulust.
Maksukoormus on stabiilne, milleks on 33,4 protsenti SKP-st. See sisaldab ka tööjõumaksete osakaalu langemise 0,3 protsenti. Keskmise palga tõusuks on ette nähtud 4,5 protsenti kuni 1096 euroni.
Vooremaa
