Eesti tarbijahinnaindeks alanes novembris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,2 protsenti. 2015. aasta kokkuvõttes peaks hinnalangus ulatuma 0,4 protsendini.
Hinnaindeksit mõjutas traditsiooniliselt kõige rohkem energia. Kütused olid Eesti tanklates aastatagusega võrreldes 15 protsendi võrra odavamad. Maailmaturu naftahind on alanenud oodatust rohkem, sest nafta pakkumine ületab jätkuvalt nõudlust. Eelmisel nädalal otsustas naftatootjate kartell OPEC oma tootmismahte mitte vähendada. Selline otsus survestab nafta hinda veelgi, puudutades valusamalt just neid naftatootjaid, kelle omahind on kõrgem (näiteks Põhja-Ameerikas). Iraani nafta oodatav lisandumine turule järgmise aasta kevadel muudab turuosalised närviliseks. Järgmisel aastal on ilmselt oodata volatiilset tooraineteturgu.
Tarbijahinnad peaksid hakkama Eestis tasapisi tõusma järgmisel aastal. Ootame mitmete toorainete hindade tagasihoidlikku tõusu. Sellele lisab hoogu euro jätkuv odavnemine USA dollari suhtes 2016. aasta esimesel poolel. Lisaks kergitab hindu aktsiisimäärade tõus. Teenuste hindu tõstab tööjõu jätkuv kallinemine. Möödunud reedel avaldatud ettevõtete statistika näitas, et üheksa kuu kokkuvõttes vähenes Eesti ettevõtete käive eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolm protsenti ja kogukulud alanesid kaks protsenti. Samal ajal kasvasid tööjõukulud seitse protsenti.
Euroalal ulatus inflatsioon novembris teist kuud järjest 0,1 protsendini. Eurotsooni inflatsiooni (ootuste) kergitamiseks ja majanduse turgutamiseks otsustas Euroopa Keskpank hiljuti oma rahapoliitikat veelgi ekspansiivsemaks muuta. Odavam raha hoogustab meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse kasvu ja soodustab seeläbi Eesti eksporti. Madalate laenuintresside püsimine soodustab investeeringuid ja tarbimist ka Eestis.
LIIS ELMIK, Swedbanki vanemanalüütik
