Aateline õpetaja oskab noori suunata

Kaitseliidu Jõgeva maleva aasta kaitseliitlaseks nimetatud Viktor Nõmm kannab sõjaeelse eesti mehe väärtusi – ta on õpetaja, kasvatab ja suunab noori, kaitseliitlane ja aateline võitluskaaslane, kes on alati Eesti eest väljas.


Kaitseliitu kutsus õpetaja Nõmme endine Jõgeva maleva pealik Ants Nurk, kes leidis, et eesti mees ja õpetaja peab kaitseliitlane olema. Viktor Nõmm on Kaitseliidu liige olnud alates 1992. aastast. Toona oli esimene ülesanne rahareformi turvamine. “Olime relvadega valmis rahavahetuspunkte kaitsma ja ööpäevane valve oli, kõik läks normaalselt,” meenutas Nõmm.

Määravaks sai töö õpetajana

Nii kõrget tiitlit pole ta enda sõnul varasemate aastate jooksul veel pälvinud. “Kui maleva aastapäeval kõigi heade kamraadide ja võitluskaaslaste ees välja öeldi, et olen aasta kaitseliitlane ning maleva orkester kolm korda tušši mängis, siis võttis natuke hellaks küll,” sõnas õpetaja Nõmm uhkusega, silmad säramas.

Tegelikult ei olnud Viktor Nõmmel plaanis maleva aastapäevale minna. “Enne aastapäeva toimus kaitseliitlastel kaks tõsist õppust. Õppusel Kilp 2015 Jõhvis käidi politseitaktikat õppimas.See lõppes hästi adrenaliinirikka massirahutuste mahasurumisega,” rääkis ta.

Teisel nädalavahetusel toimus Jõgeva maleva laskelaager, kus Nõmm oma Jõgevamaa gümnaasiumi laskejaoga osales. “Kaks nädalavahetust sai möllatud. Otsustasin, et maleva sünnipäev küll tuleb, aga pühendan ennast teistele tegemistele. Siis helistas aga Jõgeva maleva pealik ja ütles, et mind on valitud aasta kaitseliitlaseks. ”

Viktori sõnul sai tunnustuse juures määravaks tema töö õpetajana. 2013. aastal alustas ta riigikaitse õpetajana Jõgevamaa gümnaasiumis. “Õpetasin aasta riigikaitset, siis hakkasin aktiivselt agitatsiooni tegema, et noored võiksid Kaitseliiduga ühineda. ” See oli aeg, kui Ukrainas läks ärevaks. Siis rääkis õpetaja, et iga õige eestlase kohus on valida pool ja üks võimalus on liituda Kaitseliiduga. Pärast seda tuli gümnaasiumist Kaitseliitu ja läbis sõdurioskuste baaskursuse kolmteist õpilast. “See oli suur arv, nad on siiani aktiivselt maleva töös kaasa löönud,” kinnitas õpetaja.

Riigikaitse tunnid on huvitavad

Riigikaitse on Jõgevamaa gümnaasiumis sotsiaalsuuna valikaine. Õpilasel tuleb läbida 35 teooria- ja 35 praktikatundi. Viktor Nõmm on muutnud tunnid nii huvitavaks, kui ta suudab. “Tänavu algas kursus õppeekskursiooniga Sinimägedesse, kus toimusid teise maailmasõja ajal Eesti kõige verisemad lahingud. Hoopis teine on õpilased viia maastikule ja näidata, kus lahingud toimusid ja milline oli vägede paigutus, kui lihtsalt klassi ees rääkida,” on õpetaja  veendunud.

Veebruaris plaanib ta viia noored Viru jalaväepataljoni, kus teenivad aega paljud Jõgeva noormehed. Et õpilased ka elu teist poolt näeksid, minnakse šokiteraapia mõttes Viru vanglasse. Teooria osas õpivad noored riigikaitse ülesehitust ja toimimist. Õpetaja Nõmm on oma tutvustega kutsunud tundidesse erinevaid lektoreid. Näiteks on noortele käinud rääkimas kolonelleitnant Ülo Raudmäe, kes on Poolas Eesti kaitseatašee ja samas Jõgeva maleva liige, ning endine riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma. Kindral Ants Laaneots selgitas aga õpilastele Ukraina sündmusi.

“Kui tulevad sellised ootamatud külalised, keda oled seni vaid teleekraanil näinud, on see teistmoodi elamus,” kinnitas Nõmm.

Koos õpetajaga analüüsivad õpilased maailmas toimuvaid konflikte ning vaatavad, milline on neis Eesti roll. Noormeestele pakub huvi ka relvaõpe. Laagris on noored kätte saanud laskemoonata relvad. Nõmme sõnul sunnib see õpilasi hoopis teistmoodi käituma ja mõtlema. Tõelise relva eest peab vastutama ja hoolitsema. Kogenud instruktorite järelevalve all sooritavad õppurid lahinglaskmise. Alguses antakse üks padrun, sest relv ja pauk hirmutavad. “Pärast nad näevad, et ei olegi nii hull, kuulmekaitsmed on peal ja relv ei löönudki tohutult tagasi. Siis nad teevad kolm lasku ära ja saavad aru, et see on põnev,” kinnitas õpetaja.

Tüdrukute suur huvi

Õpetaja on pannud tähele, et kolme aasta jooksul on Jõgevamaa gümnaasiumi tütarlaste huvi riigikaitse vastu vaat et isegi suurem olnud kui poistel. Selgi aastal oli palju huvilisi,   56 noort. “Füüsilised piirid on ees, kui ma soovin välilaagrites ja õppeekskursioonidel käia, siis on 25 õpilast maksimaalne arv. Las olla elitaarne – kes valivad, teavad, et on heasse seltskonda saanud,” lausus Nõmm. Neil, kel tõsine huvi, on võimalus ka järgmisel aastal osaleda, sest eelisjärjekorras said kursusele 12. klassi õpilased. Edasi vaadati, et soovija oleks sotsiaalsuunal õppija ja hea õppeedukusega.

Õppeaasta lõpeb kolmepäevase välilaagriga. Minnakse metsa, kus teoorias õpitud oskused praktikasse rakendatakse. Õpetaja hinnangul on tüdrukud sellises olukorras asjalikumad olnud. Esimesel õhtul tehti noortele kiire instruktaaž: tuli, vesi, toit ja öö metsas. Mitte telgis, vaid onnis, mis tuleb ise ehitada. Kui onn valmis, selgub, et süüa ei tooda. Viimati anti kapsapea, porgandid, kaalikas, sibul, maitseained ja kaks kana. Õpetaja Nõmm kirjeldas, kuidas tema õpilane Sigrid Laurikainen ootamatus olukorras reageeris. Tüdruk võttis jalaväelabida lõikelauaks, pani põlve peale ja hakkas kana hakkima ning jagas juhtnööre, kes mida teeb. Järgmisel päeval oli laagris sama menüü, aga siis oli kana asemel seasüda. “Ega see süda ikka kaubaks läinud. Aga kui nälg käes, siis peab hakkama saama. Kes keetis, kes küpsetas. See on moodus nägemaks, et ka rasketes oludes on võimalik hakkama saada, kui oskused ja teadmised on olemas,” möönis õpetaja.

Oskavad analüüsida, tähele panna

Nõmme sõnul on ka neid noori, keda riigikaitse ei huvita. Ent need ärksamad, kes on igal pool aktiivsed, suhtuvad asjasse teisiti. “See, kuidas Venemaa Krimmi üle võttis ja Luganskis ja Donbasis segadusi tekitas, tundus noorte jaoks kauge ja abstraktne teema. Kui me teemat tunnis käsitlesime, siis nad oskasid märgata,” sõnas Nõmm. Õpetajal on noortele varuks ülesanne, kus ajalehepakist tuleb võtta suvaline leht ja seda riigikaitsja pilgu läbi analüüsida.

“Ka väike nupuke Estlinki kaablist puudutab energiajulgeolekut. Noored oskavad analüüsida ja detaile tähele panna,” kinnitas õpetaja.

Viktor Nõmm nimetab oma noori gümnaasiumis Jõgevamaa gümnaasiumi võitlusrühmaks. Ta teab, et nad on aatelised ja valmis Eesti eest välja minema. Õpilased, kes on edukalt läbinud kaks kursust, saavad kaitseministeeriumilt hõbemärgi. “Eestis õpib umbes 4000 õpilast riigikaitset; see on kamraadluse tunnusmärk, et olen ka selle ala mees,” sõnas Nõmm. Märki vastu võttes vannuvad noored, et on Eestile truud surmani. “Kui nad seda rahva ees ütlevad, siis on nad valmis ka välja minema,” on õpetaja kindel.  

Nõmm tunnustab kooli juhtkonda. “Uus kool leidis, et riigikaitse peab õppeainena sees olema. Osad koolid kardavad seda nagu tuld, et pole midagi rohkem vaja – see on ellusuhtumise värk.”

Lisaks riigikaitsetundidele gümnaasiumis õpetab Nõmm kehalist kasvatust põhikoolis. “5.–9. klass on teismeiga, siin ma rohkem kasvatan. Minu eesmärk on noortest tublid inimesed  kasvatada, gümnaasiumis on akadeemiline ja rahulik õhkkond. Seal on ärksad õpilased, kellega saab ka muudel teemadel juttu ajada.”

Riigikaitse valdkonnas ammu tegev

Tee riigikaitse õpetajaks sai alguse juba nõukogude ajal. Viktor Nõmm teenis kaks aastat Nõukogude armees. Kui ta koju tagasi tuli, rääkis endine sõjalise õpetaja Erich Olev, et Tallinna pedagoogilises instituudis saab õppida kehalise kasvatuse ja sõjalise algõpetuse õpetajaks. Pärast instituudi lõpetamist suunati Viktor Nõmm  Jõgeva keskkooli õpetajaks. Esimene muudatus, mille noor õpetaja tegi, oli sõjalise algõpetuse andmine eesti keeles. “Jätsin kogu punase sisu ja propaganda välja, õpetasin praktilisi asju. Vanemad õpilased veel mäletavad, kuidas käskisin käterätid kooli kaasa võtta. Vene kroonus sokke polnud, kanti jalarätte. Ütlesin noortele, et kui jalarättide sidumist selgeks ei saa, siis keerate oma jalad tuksi,” meenutas õpetaja. Hiljem on õpetaja Nõmm kunagiste  õpilaste käest kuulnud, et need olid väärt nõuanded.

Nädalalõpp metsas on õpetajale omamoodi puhkus. “Kui saan reedel mundri selga panna ja metsa minna, siis puhkan hästi välja, koos heade võitluskaaslastega õppusel saab hoopis teise laengu,” tunnistas ta. Kümmekond inimest ühes telgis ning omad jutud, mis jäävadki telgi seinte vahele – see on usaldus.

Viktor Nõmme elukäik

*Sündinud 1963. aasta 2. augustil Jõgeval

*1981. aastal lõpetas Jõgeva keskkooli

*1981–1983 teenistus Nõukogude armees

*1988 lõpetas Tallinna pedagoogilise instituudi kehalise kasvatuse ja sõjalise algõpetuse erialal

*1988 õpetaja Jõgeva keskkoolis (gümnaasiumis)

*1992 KL Jõgeva maleva liige

*2002 reservlipnik

*2012 reservnooremleitnant

*2013 Jõgeva põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja ja Jõgevamaa gümnaasiumi riigikaitseõpetuse õpetaja

*2010 Kaitseliidu III klassi teenetemedal

*2013 Jõgeva maleva teenetemärk

*2015 kaitseministeeriumi hõberinnamärk

*Lõpetas Kaitseliidu koolis formeerimispunkti ülemate kursused

*Jõgeva malevkonna juhatuse liige 2014. aastast, rühmapealiku abi, maleva formeerimispunkti ülem

*Poeg Brett õpib Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonnas

Olulisel kohal isamaalisus

Viktor Nõmme õpilane Jõgevamaa gümnaasiumist Sigrid Laurikainen ütles, et õpetaja Nõmme tundides on rõõm viibida – seal valitseb kord ning olulisel kohal on isamaalisus. “Õpetaja Nõmm muudab riigikaitse valikaine kõige populaarsemaks just tunnis valitseva õhkkonna, väljasõitude ning külalislektorite kaasamisega. Riigikaitse tunni raames on oluline läbida välilaager, kus saab panna proovile oma oskused metsas hakkama saada sellega, mis kuulub kaitseliidu tavavarustuse juurde ning sellega, mida loodus pakub. Varaste hommikutundideni üleval olemine pole seal mingi probleem, sest õpetaja Nõmmel on alati rääkida mõni huvitav seik, kuidas ta aega teenis või mida huvitavat metsas juhtunud on: jutud hambaharjaga põranda pesemisest kuni õppuste huvitavamate seikadeni. Riigikaitse tunnid on andnud tõuke mitmetele Jõgevamaa gümnaasiumi noortele  siduda oma vaba aja tegevused rohkem riigikaitsega Kaitseliidus või Naiskodukaitses kaasa lüües.”

Kaitseliiduga ühines palju noormehi

Viktor Nõmme õpilane Kristo Lillepärg ütles, et õpetaja Viktor Nõmm on tema jaoks eelkõige võimsaim patrioot oma riigile ja parim ohvitser võitluskaaslastele. “Õpetaja on suutnud aastatega mõjutada õpilasi liituma riigikaitse tunniga.  Isamaalisus on meie koolis saanud prioriteediks. Meil on tekkinud juba Kaitseliidu  Jõgeva maleva jao suurune üksus gümnaasiumi noortest. Viktor Nõmm on inimene, kellele olen alati vaadanud alt üles. Tahan astuda kõrgemasse sõjakooli, et saada ka suurepäraseks ohvitseriks nagu tema. Õpetaja on väga suureks  eeskujuks meile kõigile, ta oskab oma tööd hästi teha.“

MARGE TASUR

blog comments powered by Disqus