Täna on rahvusvaheline vabatahtlike päev. Jõgevamaalgi on tublisid vabatahtlikke, kes nõus vabast ajast ja tasu saamata ühiskonna hüvanguks töötama. Üks selliseid on Sadukülas elav abipolitseini Kalle Jõgi.
Kalle Jõgi (46) on abipolitseinikuna tegutsenud seitse aastat.
“Mõned tuttavad olid mul juba sellel alal tegevad ja tundsin, et see pakub ka mulle huvi,” ütles Kalle Jõgi. “Osalt tingis minu abipolitseinikuks hakkamise minu töö: olin tollal Põltsamaa ametikooli turvamees ja abipolitseiniku staatus andis mulle rohkem õigusi.”
Et abipolitseinikuks saada, tuli Kalle Jõgil läbi teha vastav koolitus, mis lõppes testiga.
“Kolm nädalavahetust tuli Tartus veeta. Päevad olid pingelised, aga põhitõed said selgeks ja huvitav oli ka,” meenutas Kalle Jõgi.
Abipolitseinikud käivad patrullimas vastavalt oma võimalustele. Suviti Kalle Jõgi kuigi tihti abipolitseinikuna väljas käia ei saa, sest ta on põhiametilt OÜ Härjanurme Mõis mehhanisaator ning tema tööpäevade pikkus sõltub suuresti ilmast. Seda on aga võimatu pikemas plaanis ette ennustada.
Kui Kalle Jõgi teab aga endal vaba aega olevat, siis on ta kärme vahetusi võtma. Sel kuul on tal näiteks vaja välja minna kolmel korral. Patrullimas käib ta koos kutselise politseinikuga ja vahetus kestab kaksteist tundi järjest, tavaliselt kella kaheksast õhtul kuni kella kaheksani hommikul. Ning kui tegemist on argipäeva hommikuga, siis tuleb vabatahtlikult töölt tulles kohe põhitööle minna. Kui on puhkepäev, siis saab välja magada. Aga siis jääb jälle mõni kodune töö tegemata.
Kõige sündmusterohked on Kalle Jõgi sõnul reede ööd vastu laupäeva. Ka pensionipäev toob juurde intsidente, mille juures politseinike abi vajatakse. Siis on paljudel inimestel alkoholi ostmiseks rohkem raha kui tavaliselt ja just alkohol on igasugu pahanduste tekkimise peapõhjus. Tasapisi hakkavad siiski ka siinkandis tekkima probleemid narkojoobes inimestega.
Kihutajad ja tülitsejad
Küsimusele, kas talv ja suvi ka abipolitseiniku vaatevinklist kuidagi erinevad, vastas Kalle Jõgi, et suvel kiputakse purjus peaga autorooli istuma ja maanteel driftima ehk omaalgatuslikke kiiruskatseid korraldama, talvel pidutsetakse aga tubastes tingimustes ja häiritakse naabreid. Talvel on probleemiks ka joobnud inimesed, kes õue magama jäävad ja alajahtumise tõttu ohtlikku olukorda satuvad.
“Kõige hullemad on peretülid,” ütles Kalle Jõgi. “Olen vahel mõelnud, et kui naine laseb märatseva mehe kainestusmajja viia, mis näoga nad siis järgmisel päeval, kui mees koju tuleb, teineteisele otsa vaatavad.”
Kalle Jõgi sõnul peab abipolitseinik peab olema hea suhtleja ning suutma igas olukorras rahu säilitada.
“Kui autost välja kargad ja räuskama hakkad, ei too see kindlasti head lahendust. Selle asemel tuleb konflikti mõlemad pooled rahulikult ära kuulata ja nad võimaluse korral lepitada,” sõnas Kalle Jõgi. “Peretülide puhul saamegi enamasti kokkuleppele, et rohkem enam kakluseks ei lähe. Hoiatame, et kui veel üks väljakutse tuleb, viime ühe osapoole kindlasti ära. See tavaliselt aitab.”
Kalle Jõgi põhiütlemine on, et ausus maksab ka midagi. Nendesse, kes tehtud pahateo ausalt üles tunnistavad, suhtub ta teisiti, kui neisse, kes teha julgevad, aga tunnistada ei julge.
Uurib seadusi
Palka abipolitseinikud ei saa, küll aga antakse neile varustus: rõivad, kuulivest jms. Kalle Jõgi sõnul peavad kutselised ja abipolitseinikud üksteisest väga lugu.
“Saame kutselistelt politseinikelt alati nõu küsida,” ütles Kalle Jõgi. “Sergei Vesnuhov teab näiteks väga palju relvadest ja enesekaitsest, Arsi Alavere on jälle liiklusasjades kui elav entsüklopeedia.”
Kalle Jõgi uurib ka ise õhtuti kodus internetist seadusi, millest ta abipolitseinikuna peab juhinduma. Juriidiline tekst võib olla keeruline, kantseliitlik ja igav, aga kui hakata mõtlema sellele, kuidas üks või teine seadusepügal konkreetses elulises situatsioonis rakendub, muutub asi kohe põnevamaks.
Kalle Jõgi tunnistas, et vabatahtliku töö tõttu saab ta perega koos olla tunduvalt vähem, kui tahaks. Samas pakub see töö teatud laadi põnevust ja väljakutseid. Ning näitab elu sellise kandi pealt, kust tavainimene seda ei näe. Ka pakutavad koolitused ja õppused on huvitavad. Möödunud aastal oli Kalle Jõgi abipolitseinikuna väljas enam kui 360 tundi. Sel aastal koguneb tunde arvatavasti vähem, ent ikkagi tunnistati Kalle Jõgi tänavu maakonna parimaks abipolitseinikuks. Sel puhul kutsuti ta siseministri vastuvõtule, kus ta sai tänukingituseks käekella.
Kalle Jõgi arvates võiksid kõik Eesti inimesed, kellel see vähegi võimalik, vabatahtlikku tööd teha, ükskõik siis mis alal. See muudaks meie kõigi elu natuke paremaks. Kalle Jõgi ise kuulub ka näiteks Puurmani vabatahtlikusse päästekomandosse.
“Meil on tegelikult täitsa palju tublisid vabatahtlikke,” sõnas Kalle Jõgi. “Näiteks kui politsei algatusel korraldati tänavu 26. novembril helkurite jagamise kampaania, kutsuti selles peale abipolitseinike osalema ka vabatahtlikke. Puurmanis korraldatud aktsioonis lõi kaasa tervelt nelikümmend vabatahtlikku. Mul oli selle üle tõeliselt hea meel.”
Vabatahtlike päev
* 5. detsembri kinnitas 1985. aastal vabatahtlike päevaks ÜRO üldassamblee
* Päeva eesmärgiks on teadvustada vabatahtliku töö olulisust ning innustada üha suuremat hulka inimesi vabatahtlike organisatsioonidega liituma
* Eestis pühendab umbes kolmandik inimesi osa oma vabast ajast vabatahtlikule tegevusele
* Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks.
RIINA MÄGI
