Majandusstatistikaga on kord nii, et mõnel nädalal ilmuvad korraga kõik olulised näitajad ja teisel jälle ei midagi.
Varem avaldatud kahvatu SKP kasvu taustal tundub hõivestatistika esmapilgul äärmiselt helge. Hoolimata ekspordi ja tööstussektori probleemidest, on tööhõive tõusnud rekordiliselt kõrgele tasemele: 67,2 protsenti. Töötus on aga langenud 5,2 protsendi tasemeni, millest madalam oli töötuse määr viimati seitse aastat tagasi, buumi tipul. Niivõrd head näitajad viitaksid justkui sellele, et majandus rühib kiirel käigul edasi ja ettevõtetel on pakkuda rohkem tööd, kui inimesed jõuavad ära teha.
Samas panevad mõned teised allikad kahtlema, kas muutused on tõepoolest niivõrd suured ja positiivsed. Tööjõu-uuringul põhinevaid andmeid on kohati peetud ebatäpseteks, sest need põhinevad valimipõhisel küsitlusel ja inimeste enda hinnangul oma hõiveseisundile. Viimases kommentaaris hõivestatistikale juhtis Eesti Pank õigustatult tähelepanu asjaolule, et Töötukassa andmete kohaselt on registreeritud töötute arv olnud alates augustist veidi suurem kui möödunud aastal. Maksu- ja tolliameti andmed palgatulu saajate kohta näitavad, et nende arv on kuu võrdluses kahanenud juba aasta teisest kvartalist. Statistikaameti küsitlusandmed ei saagi registritega üheselt kattuda. Nii ei kajasta registripõhised andmed töötamist näiteks varimajanduses. Samas ei tundu „mustalt“ töötamise oluline suurenemine olukorras, kus maksuamet on mitmete administratiivsete meetmetega asunud ümbrikupalga maksmist takistama, ka kuigi tõenäoline.
Hõive suurenemine ja töötuse vähenemine ei ole praegu kuigi heas kooskõlas ka teiste majandusnäitajatega. Sellel aastal on vähenenud nii ettevõtete käive kui kasum. Kui jaekaubanduse jaoks on aasta olnud soodne, siis tööstussektor on olnud üsna tugevas langustrendis. Sellest hoolimata oli aasta esimesel poolel töötajate arvu suurenemine töötlevas tööstuses kiirem isegi hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala hõivekasvust. Tugeva panuse on tööstussektoris hõive suurenemisele andnud sellel aastal edukalt esinenud puidu-, mööbli- ja metallitööstus, kuid töötajate arv on kasvanud ka mitmel tegevusalal, mille majandustulemused on olnud kesised. Et töötajaid palgataks ootuses paremale lähitulevikule, sellele ei viita tööstussektori uute tellimuste statistika. Ettevõtete tulude kahanemine ja kiire palgakasv viitavad pigem sellele, et tööhõive on saavutamas maksimumi ning tööjõumahukad ettevõtted peaksid konkurentsis püsimiseks töötajate arvu kärpima.
Tööturu muutunud trendid
Hõivenäitajates on märgata ka tavapärasest erinevaid muutusi. Kui enamasti on naiste töötuse määr meeste omast madalam, siis selle aasta teises kvartalis oli see näitaja võrdne ja kolmandas kvartalis naiste töötus koguni suurem. Teatavasti on sellel aastal majanduskasvu panustanud peamiselt sisetarbimine, sealhulgas kinnisvarasektor. Tundub tõenäoline, et hoogustunud ehitustegevus on olnud soodne just meeste tööhõivele. Sellega võib seletada ka vastukäivusi tööjõu-uuringu ja registripõhiste andmete vahel – teatavasti on sellel tegevusalal varimajanduse osakaal üks suuremaid.
Töötukassa andmed septembri registreeritud töötuse kohta näitavad, et aastatagusega võrreldes on oluliselt enam arvel viimasel töökohal seadme- või masinaoperaatori või koostajana töötanud inimesi (+10 protsenti), mis on levinud ametikohad transpordisektoris ja töötlevas tööstuses. Samas on märkimisväärselt (7 protsendi võrra ) suurenenud ka inimeste arv, kes töötasid enne töö kaotamist teeninduses.
Juhul, kui Eesti ettevõtete majandusnäitajad ei parane, ei saa välistada, et aasta viimases kvartalis töötus võrreldes eelmise aasta sama ajaga hoopis kasvab. Hooajaline ehitustöö aasta lõpus väheneb ja tööstussektorit kummitab jätkuvalt madal välisnõudlus. Teenindussektorile on suvi olnud rahuldav, kuid sügisel ja talvel hakatakse puudust tundma Vene turistidest, kelle reisid välismaale on vähenenud. Oodatav reaalpalga kasvu aeglustumine ei võimalda ka sisetarbimisel sama suure hooga kasvada kui varem.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
