Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi kinnitas toetusreeglid, mille järgi saavad koolivõrku korrastavad või korrastanud omavalitsused taotleda raha põhikoolide energia- ja kulutõhusamaks tegemiseks, mis lubab rohkem ressursse panustada hariduse kvaliteeti, teatas ministeeriumi kommunikatsiooniosakond.
Minister Jürgen Ligi sõnul on toetused põhikoolide taristule oluline osa riigi sihipärasest koolivõrgu korrastamise poliitikast. “Investeeringute tulemusena vähenevad omavalitsuste kulud koolide haldamisele. Selles koostöös saame senisest enam panustada õpetajate palkadesse, õpikeskkonda ning hariduse kvaliteeti,” rõhutas minister.
“Toetus on mõeldud koolikorralduse vastavusse viimiseks demograafilise olukorraga. Seda saab kasutada näiteks liiga suure ja amortiseerunud koolimaja lammutamiseks ja uue ehitamiseks või väiksemaks tegemiseks ning kaasajastamiseks,” sõnas minister ning märkis, et programmist toetuse saamise peamine nõue on, et omavalitsus on teinud oma koolivõrgu korrastamise otsused ja omab suurt pilti selle tuleviku kohta.Esialgu on plaanis kaks taotlusvooru. Esimeses voorus saavad põhikoolide taristu korrastamiseks taotlusi esitada omavalitsused, kes on korrastamas või alates aastast 2011 korrastanud oma koolivõrgu ja sealhulgas leppinud kokku riigigümnaasiumi asutamises või otsustanud sulgeda gümnaasiumiastme.
Järgnevasse vooru oodatakse taotlusi kohalikelt omavalitsustelt, mis liidavad põhikoole või sulgevad mõne põhikooli või põhikooliastme. Koos omaosalusega on investeeringute maht 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). Maksimaalne toetus ühe projekti kohta on viis miljonit eurot. Üks omavalitsus võib toetust saada maksimaalselt kaheksa miljonit eurot.
Taotluste esitamise esimese vooru kuulutab sihtasutus Innove välja 2016.
aasta alguses.
Kevadel kinnitas valitsus üldhariduskoolide võrku investeerimise põhimõtted, mis on 241 miljoni euro suuruse koolivõrguinvesteeringute kava käivitamise eelduseks.
Investeeringutest toetatakse gümnaasiumide ja põhikoolide taristu nüüdisajastamist ja pinnakasutuse optimeerimist.
Koolivõrguinvesteeringute programmi raames korrastatakse ka hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolide võrku ning kohalikud omavalitsused saavad toetust kaasavat haridust edendava taristu loomiseks või kohandamiseks. Samuti jätkub maakondades tugevate gümnaasiumite rajamine, et vastavalt seadusele toimiks aastaks 2020 riigigümnaasium kõikides maakonnakeskustes.
Pooltes õppeasutustes on õppuri kohta kasutusel rohkem kui 20 ruutmeetrit õppepinda. Eesmärk on viia aastaks 2020 kasutatav pind õpilase kohta võimalikult kümne ruutmeetri lähedale. Praegu vastab sellele kriteeriumile vähem kui kolmandik üldhariduskoolidest. Praktikas tähendab see, et iga õpilase kohta läheb ebamõistlikult palju ressurssi, mida oleks võimalik kasutada hariduse kvaliteedi parandamiseks, korrastamata taristu haldamiseks, sh kütteks, hädaremontideks jne.
Kokku on haridusvaldkonnas kasutada praegu ligi 3,5 miljonit ruutmeetrit pinda, aastaks 2020 on plaanis vähendada seda kolme miljoni ruutmeetrini.
Rohkem kui pool haridustaristust on üldhariduskoolid. Eesti praegune koolivõrk ning koolimajad on ehitatud ajal, mil aastas sündis u 21 000 last. Üle-eelmisel aastal sündis Eestis 13 500 last ning prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 veelgi – umbes 10 000 sünnile aastas. Perioodil 2022 kuni 2030 väheneb vajadus üldhariduse õppekohtade järele veel umbes 9 400 võrra.
Vooremaa
