Riigihalduse minister Arto Aas tutvustas valitsuse liikmetele haldusreformi kriteeriume, erandeid ja ajakava. Kui varem kaaluti võimalust viia reform lõpule 2018. aastal, siis nüüd otsustas valitsus, et ühinemisprotsessid tuleb lõpule viia 2017. aasta oktoobri kohalikeks valimisteks, teatas rahandusministeeriumi avalike suhete osakond.
“Arutasime valitsuses põhjalikult, kuidas viia reform läbi nii, et see oleks kõigile osapooltele võimalikult sujuv ja selge. Valitsuses kinnitatud lõpliku ajakava kohaselt nähakse ette, et nii vabatahtlikud kui ka valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad ühe korraga 2017. aasta kohalike valimistega,” ütles riigihalduse minister Arto Aas.
Aas lisas, et kõikide ühinemisprotsesside lõpule viimine korraliste valimiste ajaks tagab omavalitsuste tõrgeteta töö kiire jätkumise. Samuti pole ministri hinnangul otstarbekas reformi lõpule viimisega venitada, mis tekitaks ebastabiilsust ja lisakulusid.
Valitsus otsustas vabatahtliku ühinemisprotsessi tuua poole aasta võrra ettepoole ehk ühineda soovivad vallad peavad taotluse ühinemiseks esitama valitsusele 2017. aasta alguseks. Seejärel on valitsusel üle poole aasta aega, et omal algatusel kriteeriumidele mitte vastavad omavalitsused omavahel ühendada või mõne juba kriteeriumeid täitva omavalitsusega liita.
Valitsuses lepiti reformi kriteeriumina kokku, et uute kohalike omavalitsuste minimaalne elanike arv on 5000.
“Tegemist on minimaalse suurusega, mis tuleb kindlasti saavutada. Ekspertide hinnangul algab kohalikul omavalitsusel 5000 elanikust võimekus pakkuda inimestele piisava valikuvõimalusega teenuseid, koostada investeeringuid võimaldavat eelarvet ning võtta tööle kompetentsemaid spetsialiste,” selgitas Aas.
Tänastest omavalitsustest on 80 protsenti alla 5000 elanikuga, mistõttu puudutab kriteeriumi seadmine enamikke Eesti 213 omavalitsusest.
“Paljud ühinemisjärgsed omavalitsused saavad kõrgema kvaliteedi saavutamiseks kujuneda ka oluliselt suuremateks, aga kui paljudes piirkondades see õnnestub, selgub juba vabatahtliku ühinemise käigus. Ka valitsuse soov on elanike arvult miinimumkriteeriumitest suuremate, vähemalt 11 000 elanikuga omavalitsuste moodustumise toetamine. Sellisel juhul on uue omavalitsuse strateegilise juhtimise ja arengu kavandamise võimekus ja tugevus oluliselt suuremad,” ütles riigihalduse minister.
Reform näeb põhjendatud juhtudel ette ka erandeid, kuid need ei rakendu automaatselt. Igal üksikul juhul tuleb erandi vajadust valitsusele põhjendada ja selgitada, kuidas ühinemata jättes on võimalik tagada kohalike teenuste kvaliteet ja mitmekesisus.
Valitsus kiitis heaks tingimused, mida kriteeriumidele mittevastavad omavalitsused peavad täitma, et saaks kaaluda erandi rakendamist:
Hajaasustuse erand – kahe kuni kolme omavalitsuse ühinemisel tekib piirkond, mis moodustab geograafiliselt ja loogilise terviku, on pindalaga vähemalt 900 km2 ja seal elab vähemalt 3500 inimest.
Arvukate osapooltega ühinemise erand – kui ühinevad vähemalt neli kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud KOVi ja nende elanike arv on vähemalt 3500 elanikku.
Mereliste saarvaldade erand – Eestis on merelisteks saarvaldadeks Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi saar. Saared on eriolukorras, sest maismaal oleva omavalitsusega ühinedes oleks siiski takistatud loogilise keskus-tagamaa süsteemi ja ühtse teenuspiirkonna moodustumine uues omavalitsuses.
Valitsuse liikmed kiitsid heaks ka ühinemistoetuse kahekordistamise neile omavalitsusüksustele, kelle ühinemisel moodustub üle 5000 elanikuga uus omavalitsus. Kriteeriumitele vastava ühinemise puhul annab riik igale ühinevale kohalikule omavalitsusele ühinemistoetust ühe elaniku kohta 100 eurot, kuid mitte rohkem kui 800 000 eurot ja mitte vähem kui 300 000 eurot.
Lisaks ühinemistoetuste suurendamisele pikendatakse perioodi, mil riik kompenseerib ühinemisest tuleneva võimaliku riigieelarveliste toetuste vähenemise kaheksale aastale ning kahekordistatakse ühinemise tõttu ametist lahkuvate omavalitsusjuhtide (linnapea, vallavanema ja volikogu esimehe) lahkumishüvitist juhul, kui nad ei osutu tagasivalituks.
Riigihalduse minister sai valitsuselt ülesande esitada haldusreformi raamseaduse eelnõu valitsusele heakskiitmiseks 2016. aasta esimeses kvartalis.
Vooremaa
