Maapiirkondade elujõulisuse säilimiseks tuleb erinevate paikkondade kultuurilisi erisusi ja väärtusi esile tõsta ning piirkondade majandusliku arengu kasuks tööle panna, ütles maaeluminister Urmas Kruuse Põlva kultuurikeskuses peetud Vana Võromaa arenguprogrammi ümarlaual. Alates 1. jaanuarist hakkab maaelu arenguga seotud regionaalprogramme, sh Vana Võromaa arendustoetust haldama maaeluministeerium, teatas ministeeriumi avalike suhete osakond.
“Vana Võromaal on käima lükatud ettevalmistavad tegevused sealset omapära väärtustava ettevõtluse arendamiseks. Heaks eeskujuks neile selle kohta, kuidas keelelist, kultuurilist ja looduslikku eripära piirkonna arengu heaks tööle rakendada, on Setomaa ja Peipsiveere arenguprogrammid,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Eripära kandvate toodete tootearendus ning tootjate koostöö turustusvõimaluste leidmiseks loovad nendes piirkondades inimestele uusi töökohti. Pikemas perspektiivis aitab see siduda noori oma kodukandiga ning peab andma tõuke kogu piirkonna majanduslikule arengule.”
Minister Kruuse kinnitas, et alates 2016. aastast Maaeluministeeriumi haldusalasse ületulevate regionaalarenguprogrammide tegevused jätkuvad ning koostöös programmide eestvedajatega vaadatakse üle võimalused maapiirkondade tervikliku arengu toetamiseks.
Ümarlaual anti ülevaade senistest ettevalmistavatest tegevustest Vana Võromaa “Uma” programmi esmasest kavandamisest kuni praeguseni ja rahastamiseks ettevalmistatud projektidest. Arutuse all olid võimalused kultuuripärandiga seotud ettevõtluse arendamiseks Vana Võromaa piirkonnas. Ajalooline Võromaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Hargla, Kanepi, Karula, Põlva, Rõuge, Räpina, Urvaste ja Vastseliina.
Põllumajandusministeeriumi ümberkorraldamisega maaeluministeeriumiks otsustati tuua siseministeeriumi haldusalast maaeluministeeriumile alates 2016. aasta 1. jaanuarist üle selliste regionaalsete programmide elluviimine, mis on seotud maaelu arendamisega – Setomaa arenguprogramm, Peipsiveere programm ning Võro ja Mulgi arendustoetused.
Vooremaa
