Eesti ja Venemaa leppisid kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide püügivõimalused järgmiseks aastaks, teatas keskkonnaministeeriumi kommunikatsiooni peaspetsialist. Vastavalt teadlaste soovitusele saavad kutselised kalurid 2016. aastal neist järvedest püüda kokku 7022 tonni kala, millest Eesti osa on 3111 tonni.
Eesti kalurid saavad piirijärvedest järgmisel aastal olulisematest kalaliikidest püüda ahvenat 1000, koha 725, latikat 725, haugi 115, särge 300 ja rääbist 15 tonni. Käesoleva aastaga võrreldes saavad kalurid rohkem püüda ahvenat, koha, latikat ja särge. Rääbise püügivõimalus jääb samaks. Vähenevad haugi püügivõimalused.
“Püügivõimaluste otsustamisel võeti aluseks mõlema riigi kalateadlaste soovitused. Teadlased hindasid järvede koha-, ahvena-, latika- ja haugivaru suhteliselt heaks, ent tindi- ja siiavarude kaitsmiseks tuleb piirata nende püüki. Koha kaitseks keelati järgmise aasta esimesel poolaastal, nagu ka eelnevatel aastatel, järvedel püük põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga. Selle peenesilmalise püügivahendi kasutamisel satuvad sel talvel saakidesse tugeva, 2012. aasta põlvkonna veel alamõõdulised kohad,” selgitas Eesti delegatsiooni juht, keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Tindi- ja siiavarud, aga ka rääbisevaru on madalseisus, mis on suures osas tingitud röövkalade suurest arvukusest järvedes, aga ka ebasoodsatest ilmastikuoludest, mis eriti siia osas ei soodusta nende kudemise õnnestumist. Kui tindi ja siiapüük on sihtliigina keelatud, siis rääbisepüüki lubatakse järgmisel aastal 20. juunist 31. juulini ning siis võivad Eesti kalurid püüda 15 tonni rääbist.
Lisaks kalapüügimahtude kokkuleppimisele arutati ka järelevalve töö ühist korraldust ja teadusprogrammide teemadel.
Vooremaa
