Vaatamata pikaajalisele tegutsemisele ja kopsakatele rahasüstidele, on Eesti lennufirma arvetel suhteliselt tühised summad. Estonian Air on varatu – hinnangute järgi ei suutvat ettevõte lunastada üle kümne protsendi kohustustest. Ees on piinlik pankrotiprotsess, kuid ka selleks ei pruugi finantsvahendeid piisata.
Estonina Air`i rahavoogude bilansi muutmiseks rakendati erinevaid strateegiaid (tulude kasvatamine, kulutuste optimeerimine, partneritele panustamine jne), kuid (aastases kontekstis) kasumisse ei jõutud. Alates 2006. aastast mängiti kahjumi suurenemise ja vähenemise mängumaal. Estonian Air ei saanud doteerimiseta majandada, see saigi ettevõttele saatuslikuks. Sellised on reeglid – lennufirmad peavad ise toime tulema ja olema konkurentsivõimelised. Vaatamata ebaõnnestunud aastakümnele, jätkame oma jonni ajamist. Jätkame ebareaalsete sihtide püstitamist ja emotsionaalsusel põhinevate põhjenduste esitamist. Maksumaksja raha lendab jälle tuulde. Pingutame selle kogumisega, kulutame kergekäeliselt.
Tark pidavat õppima teiste vigadest, meie ei õpi enda omadestki. Nime muutmine (Estonian Air Nordic Aviation`ks) probleeme ei kõrvalda.
Mõne lennukiga pole võimalik konkurentsis püsida, enamale ei jätku meil aga reisijaid. Pisiriikidel pole mõtet oma lennufirmasid üleval pidada. Soovid võiksid põhineda reaalsusel, mitte utoopilistel unelmatel.
Lennunduses on püsikulud kõrged, see teeb kasumiläve ületamise keeruliseks. Vanadel olijatel on selle murdmisel eelis – nende lennukipark on odavam, kütuse eest makstakse odavamat hinda. Konkurents ja madalad kasumimarginaalid lennunduses ei süvenda Estonia Airi järeltulija tegemistesse optimismi. Kütusehinnad ja finantskulud on olnud languses, kuid kui need suuda muudavad, siis on meie lennufirmal hing kinni – suuremate ja väiksemate lennufirmade teenuste osutamise omahindade vahed kärisevad veelgi.
Eesti Energiale on taganud edukuse tema monopoolsus Eesti turul. Lennupiletite tariifide suvaline tõstmine pole aga mõeldav, siis jääksidki lennukid pooltühjadena õhku tõusma. Hinnad peavad olema turul konkurentsivõimelised.
Kasumita ettevõtlus pole jätkusuutlik. Arved tuleb tasuda, laenuraha hind teenituga lunastada. Uuel lennufirmal puudub kreeditoride (tarnijad, kliendid, finantsasutused jt) usaldus. Pärast Estonian Air’i maksmata jäetud arveid tuleb selle võitmiseks mitu aastat pingutada, alles siis võivad kreeditoride rahakotid taas avaneda. Nordic Aviation tegutseb Estonian Airi`st keerulisemates tingimustes, mistõttu tuleb arvestada suuremate lisakulutustega (riskiastmest tulenevad hinnatõusud ja lühemad maksetähtajad). Selline on reaalsus, mida tuleb ettevõttesse raha paigutamisel arvestada.
EUGEN VEGES
