Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja keskkonnaamet korraldavad 25. novembril seminari, kus räägitakse kalapääsude rajamisega seotud väljakutsetest ja võimalikest lahendustest, teatas KIKi kommunikatsioonijuht. Üritusele on oodatud nii paisuomanikud kui ka kohalike omavalitsuste esindajad, kelle territooriumil paisud asuvad.
Kalapääsude rajamine ja paisude eemaldamine on vajalik selleks, et tagada kalade vaba liikumine vooluveekogudes. Üsna tavapärane on aga olukord, kus paisu likvideerimine tekitab esmalt kohalikes inimestes vastuseisu.
Seminaril saavad sõna nii eksperdid kui ka projekte ellu viinud inimesed, kelle kogemustest saavad abi need, kellel projekti elluviimine alles ees. Kalapääsude rajamine ei ole vajalik ainult kalade vaba liikumise tagamiseks, vaid ka selleks, et saavutada veekogude hea seisund. Jõgede tervist mõjutab inimtegevus, mille tulemusel on kalavarud meie vetes vähenenud.
“Tünn ei saa olla vett täis, kui üks tünnilaud on katki, sarnaselt ei saa jõe seisund olla hea, kui jõest puudub sellele omane kalastik, selgitas keskkonnaameti veemajanduse koordinaator Elina Leiner, “Kui soovime, et ka meie järeltulevad põlved saaksid jõest kala püüda, siis peame mõtlema, kuidas meie veekogusid hoida ja kaitsta,” lausus Leiner.
Üritusel räägitakse, millised on paisuomanike kohustused ning kuidas riik KIKi kaudu projekte toetades nende täitmisele kaasa aitab. Tutvustatakse kalapääsudele ja paisudele esitatud nõudeid ning selgitatakse, millega tuleks nende rajamisel või eemaldamisel arvestada, kui veekogu on kavas kasutada ka mingiks muuks otstarbeks, näiteks tuletõrje veevõtukohana. Lisaks kalapääsude rajamisele tutvustatakse seminaril ka ellu viidud projekte, sealhulgas Tallinna Tehnikaülikooli Biorobootika keskuse sensorkala prototüüpi, mis hakkab tulevikus siinseid kalapääse ja nende läbitavust testima. Videot sensorkalast näeb ERR portaalist Novaator<http://novaator.err.ee/v/6fd71748-aa24-4495-a3a7-b8ebf3db468b>.
Seminar toimub hotelli Euroopa konverentsikeskuses aadressil Paadi 5, Tallinn. Osalemiseks on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 23. novembriks. Ürituse kava ja registreerimisvorm<http://www.kik.ee/et/seminar-kalapaasude-rajamisega-seotud-valjakutsed-ja-lahendused>.
KIK rahastab vooluveekogudega seotud projekte nii keskkonnaprogrammist kui ka struktuurivahenditest. Hetkel on käimas avatud taotlusvoor, mille kohta saab infot SIIT<http://www.kik.ee/et/vooluveekogude-tervendamine-2014-2020-i-avatud-taotlusvoor>. “Sellest voorust rahastame kalapääsude rajamist, rekonstrueerimist ning kalade rännet takistavate paisude eemaldamist ainult lõhejõgedelt,” ütles KIKi projektikoordinaator Ööle Janson. Millised jõed sinna alla kuuluvad, näeb lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistust<https://www.riigiteataja.ee/akt/898474>.
KIK ja Keskkonnaamet hoiavad tervet elukeskkonda, väärtustavad puhast loodust ning säästvat arengut. KIK rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on viieteistkümne aastaga toetatud enam kui 18 tuhandet projekti. Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat. Keskkonnaamet seisab hea veekogude ja põhjavee kvaliteedi eest, hoides vee erikasutuslubade väljastamisega kontrolli all tegevusi, mis võivad mõjutada veekogude seisundit.
Vooremaa
