Eestis on ligi 5000 inimest, kes igapäevaseks liikumiseks kasutavad ratastooli. Sageli ollakse harjunud mõtlema, et need inimesed on ratastooli aheldatud. Kunagi aastakümneid tagasi oli see ehk tõesti nii. Täna on ühiskonnas palju muutunud ning ka ratastooliga liikuv inimene saab elada täisväärtusliku elu.
Valdav osa ratastooli kasutajaist ei ole sinna aheldatud. Kindlasti on meie hulgas neid, kelle puue on sügav ja seetõttu on ka tema elu piiratum, kuid palju on ka neid, kellele aktiivne eluviis ja ratastoolis spordiga tegelemine on valikute ja teadlikkuse küsimus. Kuigi kirjutan valdavalt liikumispuudega inimestest, on minu sõnum suunatud kõikidele erivajadustega inimestele.
Minu elu puudelise inimesena sai alguse 35 aastat tagasi, neist olen ratastoolis veetnud viimased 12 aastat. Enne haigestumist olin väga spordilembeline tüdruk. Seega tundus loomulik, et jätkan ka haigestumise ja liikumispuude tekkimise järel spordiga. Mul on olnud võimalik ise ära proovida pea kõik spordialad, mida liikumispuudega inimene Eestis harrastada saab. Vahel on vaja lihtsalt oma eelarvamustest või hirmust üle olla. Ja seejärel avastad, kui lahe on liikumine ja kuivõrd palju see elule värvi lisab. Tulge välja liikuma, sporti tegema! See on väga kosutav ja annab superhea enesetunde!
Tervisesport või tippsport
Eestis on liikumispuudega inimestel võimalik tegelda nii tervisesepordiga kui ka tipptasemel spordiga. Meie hulgas on inimesi, kes käivad Eestit esindamas rahvusvahelistel suurvõistlustel: tennises, purjetamises, jõutõstmises, curlingus jne. Nad ei ole superinimesed. Nad on samasugused nagu meie kõik. Neil oli lihtsalt tahe midagi teha ja julgus proovida. Ka nende jaoks oli ükskord see esimene kord spordiala proovida. On aga mitmeid, kes teevad regulaarselt tervisesporti lihtsalt iseenda rõõmuks. Alati ei pea ju võistlema.
Sporti saab teha igal pool
Eestis on erivajadustega inimesel võimalik sporti teha igas maakonnas. Tegelikult lausa igas külas. Oluline on osata neid võimalusi märgata ning olla valmis midagi uut proovima.
Kõige lihtsam liikumisharrastus on jalutamine. Jah, ka ratastoolis saab jalutada. Eestis saavad erivajadustega inimesed tegelda ujumisega, tennisega, purjetada, tegelda vehklemisega, mängida istevõrkpalli või elektritooli saalihokit, samuti ratastoolicurlingut, harrastada rattasõitu, teha jõutrenni, tegeleda kergejõustikuga, käia ratastooliga sõitmas. Relvahuvilised saavad tegelda laskmisega, aga miks mitte ratastoolitantsu või hoopis kelguhokiga. Võimalusi sporti teha ja ennast liigutada on tõesti mitmeid.
Kui erivajadusega inimesel on soov alustada mõne spordialaga kas harrastajana või tõsisemalt, saab ta nõu küsida Eesti Invaspordi Liidust. Nendel inimestel on kogemusi kui ka teadmisi mitmete spordialade harrastajate nõustamiseks. Nõu võib küsida julgesti. Invaspordi liidu kontaktandmed leiab hõlpsasti internetist. Samuti leiab sealt infot invaspordi võimaluste kohta. Nõu ja infoga saab abiks olla ka omavalitsuse sotsiaalosakond.
Põhjusi, miks sporti teha ja üldse ennast liigutada, on mitmeid. Regulaarne liikumine aitab hoida korras meie tervise, kehakaalu ja väljanägemise ning on asendamatu abiline mõtete tuulutamisel. Spordi kaudu saab palju uusi tuttavaid, kellega koos tunda rõõmu uutest saavutustest ning jagada ka tagasilöökidest tulenevat pettumust. Kogemuste jagamine julgustab edasi proovima ning elust rõõmu tundma.
SIGNE FALKENBERG, Eesti Invaspordi Liidu peasekretär
