Reedel külastas Jõgevat sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, kes rääkis kultuurikeskuses pagulaspoliitikast. Ta pidi muu hulgas andma aru ka otsustest, mis tehti seoses Vägeva Kodu tulevikuga, ning selgitama, mida on valitsuses sotsiaalsfääris ära tehtud.
Margus Tsahkna, kes saabus eelmisel nädalal põgenikest tulvil Kreekast, kinnitas reedel Jõgeva kultuurikeskuses ligi viiekümnele kuulajale, et Euroopasse pääsenud põgenikest ei soovi keegi vabatahtlikult Eestisse elama tulla. “Teine selline riik, kuhu pole veel ühtegi tahtjat, on Läti,” märkis minister.
Eesti vähene populaarsus põgenike seas on tema sõnul tingitud meie rangest pagulaspoliitikast ning kriteeriumidest, mille põhjal põgenikke siia valitakse. Minister Tsahkna selgitas, et Eesti valib endale kvoodi korras määratud põgenikud ise ning oma nõudmistes järeleandmisi ei tee.
“Me peame ennekõike lähtuma oma riigi julgeolekust. Me ei anna kellelegi õiguslikku kaitset, kui me pole kindlad, kas on tegemist sõjapõgenikuga. Teiseks peame täpselt teadma, kellega on tegemist ning kust ta pärit on. Meie hindame, kas inimene on võimeline siin riigis kohanema ning keele selgeks õppima. Keeleoskus on põhiline kriteerium, sest ilma selleta tekivad kohe probleemid,” kinnitas Tsahkna. Minister lisas, et see, mis toimub praegu Rootsis ja ka Saksamaal, on nende riikide pikalt juurutatud avatud immigratsioonipoliitika vili. Samas tunnistas ta, et ka meil võidakse vajadusel piirikontroll Eesti ja Läti vahel taastada. “Kui on tarvis, siis teeme ära ja eraldame selleks vajalikud neli miljonit eurot,” kinnitas sotsiaalkaitseminister kõhkluseta.
Tsahkna nentis, et pagulaskriis on Euroopas vältimatu ning paratamatult peab ka Eesti sellest osa saama. “Me ei saa selle teema ees silmi kinni pigistada, eesti rahvas tuleb selle probleemiga külma närvi ja talupojamõistuse abil toime. See pole finantskriis, kus paberil on võimalik asjad korda ajada. Inimesi me ei saa ära kaotada,” nentis ta.
Pagulasküsimus jätab muud otsused varju
Paljud ministrit kuulama tulnud jäid temaga ikkagi eriarvamusele. Jõgeva linna pensionäride ühenduse esimees Heino Ilves avaldas arvamust, et riik pole piisavalt läbi mõelnud, kuidas meist väga erineva kultuuri ja sotsiaalse taustaga põgenikud võiksid Eesti ühiskonda sulanduda. “Kui me pole suutnud kuuekümne aasta jooksul siin elavatele venelastele eesti keelt selgeks õpetada, siis ei saa seda keelt selgeks ka sisserändajad kaugemalt, ” märkis ta.
Saalist kõlasid väited, et praegu Eesti riigis muude probleemidega justkui ei tegeldakski. “Kogu aur kulub pagulasprobleemide lahendamisele ning oma inimesed jäetakse kõrvale,” nentis üks saalisviibijaist. Tsahkna vaidles sellele vastu, öeldes, et palju olulisi otsuseid oma inimeste heaks on juba tehtud, kuid need pole lihtsalt veel laiemat kõlapinda leidnud. “Abivahendite süsteemi reform käivitub 1. jaanuarist 2016. Kui seni oli abivahendite soetamise fond 5,5 miljonit eurot, siis nüüd on see 9,5 miljonit eurot. Vastu võeti uus lastekaitseseadus, mis on väga suur reform. Suure võitluse tulemusena saime sinna juurde 1,6 miljonit eurot. Ettevalmistamisel on ka elatisabi fond ning üksikult elavate pensionäride toetamise skeem. Need poliitilised otsused on juba tehtud. Pagulasküsimus on olnud lihtsalt kõige keskmes ja muud teemad jäävad varju,” selgitas minister.
Tsahkna külastab Vägeva Kodu
Sotsiaalkaitseminister ei pääsenud ka Vägeva erihooldekodu teemast. Vägeva küla elanik Göran Raus küsis ministrilt, miks on vaja asutus laiali saata ning seega toimiv erihooldekodu lõhkuda. Tsahkna vastas, et pole Vägeva erihooldekodus kohapeal käinud, kuid võtab selle visiidi lähiajal ette ning uurib, mis olukord Vägeva Kodus valitseb. “Kinnitan, et kedagi sealt sunniviisiliselt ära ei saadeta,” lubas minister.
Ka Heino Ilves mainis, et praeguse valitsuse tegevus on sisuliselt lammutuspoliitika, kus toimivad süsteemid lõhutakse, et juurutada väidetavalt uusi ja paremaid. “Olemasolevaid ja toimivaid struktuure pole mõtet lammutada. Kui paigutada vaimupuudega inimesed oma harjumuspärasest keskkonnast mujale, siis see ei mõju neile hästi,” rõhutas Ilves.
EILI ARULA
