Värske SKP kiirhinnang kolmanda kvartali majandusnäitajatele toob välja, et aasta alguses oodatud majanduskasvu kiirenemise asemel on see pigem tardumas ja kolmanda kvartali majanduskasv oli marginaalne.
Nädal oli majandusuudiste poolest tihe. Ebameeldiva üllatuse pakkus kolmapäeval avaldatud kolmanda kvartali SKP number, mille kohaselt kasvas Eesti majandus aastavõrdluses vaid 0,5 protsenti. Kui teise kvartali kaheprotsendiline kasv ootusi ehk isegi grammi võrra ületas, siis kolmas kvartal oli oodatust tunduvalt kehvem.
Varasemad kuud on toonud negatiivseid sõnumeid ennekõike tööstusest, kus toodangumahud on märkimisväärselt kahanenud. Eelkõige vedas kolmandas kvartalis tööstuse kasvu alla Põhjamaade odava elektri tõttu vähenenud energiatootmine ja väiksem nõudlus telekommunikatsiooni -elektroonika järele, kuid mahud on kahanenud ka paljudes teistes sektorites. Et majanduskasv on aeglane pea kogu Euroopas, sh mitme meie ekspordipartneri juures, on ettevõtete konkurents oma kauba müümisel tihe ja leppida tuleb väikeste mahtude ja madalate hindadega.
Üllatavalt oli statistikaameti pressiteate kohaselt kolmandas kvartalis pea olematu kasvuga ka kaubandussektoris loodud lisandväärtus. Tööstustoodangu kahanemise kõrval on jaekaubanduses toimunud kiire kasv – jaemüügi mahud kasvasid kolmandas kvartalis lausa kaheksa protsenti. Kaubanduse lisandväärtuse kahanemine viitab asjaolule, et hoolimata tulude kasvust, on kulude kasv olnud kiirem.
Esialgne kiirhinnang SKP kasvule avaldatakse vaid pressiteate vormis, mistõttu ei ole võimalik aeglase kasvu põhjuseid lähemalt analüüsida.
Põhjalikumad andmed ilmuvad selleks detsembri alguses, kui avaldatakse ettevõtlussektori kolmanda kvartali majandustulemuste statistika. SKP arvestuse puhul tuleb arvesse võtta, et esialgsed hinnangud ei pruugi olla kuigi täpsed ja hiljem numbreid korrigeeritakse. Näitena, kui suured võivad erinevused olla, korrigeeriti hiljuti Eesti 2014. aasta 2,1protsendiline majanduskasv üles lausa 2,9 protsendini – pea protsendise vahe väärtus on miljonid eurod. Loodetavasti oli kolmanda kvartali SKP number siiski viimane kehv tulemus ja Euroopa kasvav majanduskindlus avab võimalusi ka Eesti eksportiva tööstuse jaoks.
Kole kuu ekspordile
Ekspordi tugev langus juulis ja augustis hoogustus septembris veelgi – ekspordi käive kukkus eelmise aasta septembriga võrreldes lausa kümme protsenti. Kokku vähenes Eesti eksport kolmandas kvartalis seega jooksevhindades pea seitse protsenti.
Septembris mõjutas ekspordi langust tugevalt eelmise aasta kõrge võrdlusbaas kaupade väljaveos Venemaa suunas. Mäletatavasti oli september esimene kuu pärast sanktsioonide kehtestamist toiduainetele ja tundub, et kartes piirangute laiendamist, otsustasid ettevõtjad kõik pooleliolevad tehingud võimalikult kiiresti lõpule viia. Septembri eksporti kahandas tugevalt ka Rootsi viidavate elektrimasinate ja -seadmete (peamiselt telekommunikatsiooniseadmed) 40protsendiline vähenemine, mis hoolimata Rootsi-suunalise mööbliekspordi kahekordistumisest kogueksporti tugevalt miinusesse vedas.
Rootsit ja Venemaad arvestusest välja jättes oleks Eesti eksport kolmandas kvartalis olnud nullis. Kolmandas kvartalis langes tublisti ka Eesti eksport Lätti, kahanedes üheksa protsendi võrra. Läti-suunalist eksporti pidurdas oluliselt väiksem elektrienergia eksport, kuid ka 40 protsenti vähenenud masinate ja seadmete väljavedu.
Tähtsatest ekspordipartneritest suurenes kaupade väljavedu kolmandas kvartalis sellel aastal esmakordselt Soome suunal, kuid vaid napi protsendi jagu. Üllatavalt suurenes eksport Leetu (+viis protsenti) ja Norrasse (+13 protsenti), kuigi mõlema riigi majandust on sellel aastal tabanud oodatust suuremad probleemid. Kahe protsendi võrra suurenes kolmandas kvartalis ka Eesti eksport Saksamaale, mis on ahvatleva sihtriigina sihikul paljudel ettevõtetel ja riikidel.
Turistide arv suurenes
Suvekuud olid senisest edukamad turismisektoris. Vene turistide kadumise tõttu vähenes nii esimeses kui teises kvartalis majutatud külastajate arv aastavõrdluses kaks protsenti. Kolmas kvartal tõi aga pöörde, kui majutusasutustes oli peatujaid kolme protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Olulise panuse andis siinjuures asjaolu, et peatumine kodumaistes majutusasutustes on muutunud oluliselt populaarsemaks meie oma inimeste seas. Majutatud eestlaste arv kasvas eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kaheksa protsenti. Ehk isegi olulisemaks läbimurdeks võib pidada välisturistide arvu suurenemist, kuigi vaid napi protsendi võrra. Viimati kasvas välisturistide arv 2014. aasta teises kvartalis. Seda näitajat aitas parandada lähinaabrite huvi Eesti külastamise vastu. Üle pika aja suurenes kolmandas kvartalis Soome turistide arv (kaks protsenti), kuid märkimisväärselt on kasvanud lätlaste ja leedulaste ööbimisega reiside arv Eestisse, vastavalt 13 ja 14 protsenti.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
