Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse Balti leibkondade kindlustatuse uuringust selgus, et Eesti inimesed peavad tähtsaimaks eluaseme- ning tervisekindlustust (vastavalt 76 ja 74 protsenti). Sõiduki- ehk kaskokindlustuse olemasolu peab oluliseks 67 protsenti elanikest, samas kui elukindlustust peab tähtsaks 55 protsenti.
Eluasemekindlustus on olemas 46, kaskokindlustus 36 ning elukindlustus 22 protsendil Eesti leibkondadest. Varakindlustuse suurem ülekaal tuleneb ühest küljest sellest, et teatud juhtudel on vara kindlustamine inimeste jaoks kohustuslik – see kaasneb näiteks nii autoliisingu kui kodulaenuga. 45 protsendil inimestest ütlebki, et omab kindlustust, kuna see on kohustuslik. Eluaseme ja koduse vara kindlustamine on tihedamalt seotud pere eelarvega ja inimestele arusaadavam – veetoru lõhkeb, põrand vajab väljavahetamist ja kindlustus hüvitab kahju. Elukindlustusega on asi keerulisem, sest inimesed ei pruugi teada, millistel juhtudel, kellele ja mida hüvitatakse. Samuti ei soovita sageli mõelda sellele, mis saab siis, kui tema endaga midagi juhtub? Ilmselt ka seetõttu peavad eestlased vara kindlustamist olulisemaks kui oma elu kindlustamist.
Ühtegi kindlustust pole pea veerandil
Ühtegi kindlustustoodet ei ole 24 protsendil Eesti elanikest. Vähene kindlustamine ei tulene aga teadmatusest: 70 protsenti elanikest kinnitas, et teab nii elu- kui varakindlustust ning pooled on teadlikud kaskokindlustusest.
Kuigi inimesed on võrdlemisi teadlikud mitmete kindlustusliikide olemasolust, jäävad need teadmised sageli pinnapealseiks. Suur osa küsitletavatest pidas kindlustuse lepingutingimusi liiga keeruliseks – 39 protsenti elanikest nõustub, et nendest on raske aru saada. Üle poole vastanuist tõdes ka, et kahtleb kindlustushüvitise väljamaksmises, seega oleks selles valdkonnas vaja teha selgitavat ja müüte murdvat teavitustööd.
Piirkonniti on kindlustatud elanike arv suurem Tallinnas. Teiste suuremate linnade ja maapiirkondadega võrreldes kasutavad Tallinna elanikud rohkem elukindlustust (Tallinnas on elukindlustus 28, maapiirkonnas 22 protsendil elanikest). Maapiirkondade puhul hakkab silma, et seal on keskmisest rohkem leibkondi, kus pole ühtegi kindlustustoodet.
Sissetulek on oluline tegur, millest sõltub inimeste valmisolek kindlustusele kulutada. Ligi 27 protsenti on valmis kindlustusele kulutama kuni kümme eurot kuus, kuni 20 eurot panustaks 21 protsenti ja kuni 30 eurot 14 protsenti elanikest. 32 protsenti inimestest ütles, et nad ei saa kindlustamist endale lubada.
Neljakümnendates aastates inimese kinnisvara, koduse vara ning elu kindlustusmakseteks kulub kokku 25-30 eurot kuus. Teabekeskuse mulluses säästu-uuringus tunnistasid enam kui pooled, et kümnendikku oma sissetulekust saaks senisest targemini kasutada. Siinkohal võiks mõelda, kas sellises summas kindlustus oleks pere jaoks säästmisest odavam alternatiiv ja sobivam tagavaraplaan, et õnnetusjuhtumi korral rahaasjadega hakkama saada?
64 protsentil elanikest pole sääste
64 protsenti Eesti inimestest tunnistas Balti leibkondade kindlustatuse uuringus, et neil puuduvad säästud ootamatu sissetuleku kaotuse või selle vähenemisega hakkama saamiseks.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus uuris kolme Balti riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist, koostades selle alusel inimeste kindlustatuse indeksi. Indeksi maksimumväärtus on 100 ning uuringu järgi on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.
2015 aasta augustis-septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel ja turu-uuringuettevõtte Spinter Tyrimai poolt valminud uuringus osales kokku 3035 Baltimaade elanikku. Eestis viis küsitlustöö läbi Turu-Uuringute AS ning küsitleti 1003 inimest vanuses 15-75 eluaastat.
LEE MARIPUU, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus
