Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus koostas Balti leibkondade kindlustatuse hindamiseks indeksi, uurides selleks kolme riigi elanike kindlustust puudutavaid hoiakud, teadlikkust ja erinevate kindlustustoodete kasutamist. Kindlustatuse indeksi maksimumväärtus on 100 ning analüüsi andmeil on indeks Eestis 46, Leedus 45 ja Lätis 44.
Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringud Baltimaades on juba aastaid näidanud, et kuigi sääste omavate inimeste arv tasapisi tõuseb, ei ole suuremal osal elanikkonnast piisavalt rahalist tagavara, et saada hakkama näiteks töökaotuse või pikema haiguse korral. Säästude puudumise tõttu on leibkonnad haavatavad ja ootamatused võivad pere-eelarve kergesti miinusesse viia.
Enam kui pooltel säästud puuduvad
Vastvalminud Balti leibkondade kindlustatuse analüüsi andmeil tunnistab 66 protsenti Läti, 65 protsenti Leedu ja 63 protsenti Eesti elanikest, et neil puuduvad säästud, millega tagada oma perekonna majanduslik toimetulek õnnetusjuhtumi korral. Abi oleks tagavaraplaanist, näiteks oma elu, vara või tervise kindlustamisest, kuid uuringu järgi ei kasuta suur osa inimestest seda võimalust, et riske maandada.
Ühtegi vabatahtlikku kindlustustoodet ei ole 39 protsendil Läti, 37 protsendil Leedu ja 24 protsendil Eesti leibkondadest. Üldiselt on Baltimaade elanikud kindlustuse osas positiivselt meelestatud ja usuvad, et enda kindlustamine on tähtis. Samas on suured käärid hoiakute ja käitumise vahel – reaalselt kindlustatud inimeste arv jääb oluliselt alla. Mittekindlustamise peamise põhjusena nimetati piiratud rahalisi võimalusi ja kahtlusi hüvitiste väljamaksmise osas. Kindlustuse kohta on liikvel müüdid. Näiteks on jutud, et kindlustushüvitist on õnnetusjuhtumi korral raske kätte saada, visad kaduma ja sageli seotud inimeste teadmatusega.
Uuringust selgus, et kõige rohkem on kindlustuse kasutajaid Eestis. Samas on kõikides riikides suur osa elanikke (Lätis 52 protsenti, Leedus 30 protsenti ja Eestis 45protsenti), kes kasutavad kindlustust, sest see on kohustuslik. Näiteks kui kodu soetatakse laenuga, on selle kindlustamine lepingutingimuseks, samamoodi on autot liisides kohustuslik kaskokindlustus. Sellega tagatakse vara säilimine ka võimaliku õnnetusjuhtumi korral.
Kõigis kolmes riigis on kõige populaarsem eluaseme ja koduse vara kindlustamine, mis on olemas 46 protsendil Eesti, 29 protsendil Leedu ja 23 protsendil Läti leibkondadest. Kui Eestis ja Lätis järgneb populaarsuselt sõidukite kaskokindlustus, siis Leedus on teisel positsioonil elukindlustus. Nii Eestis kui Leedus on elukindlustus igal viiendal leibkonnal, lätlastest on elukindlustus aga vaid igal kümnendal.
Kindlustatakse, et tunda end turvaliselt
Riigiti on erinev ka elanike valmidus kindlustuse peale kulutada. Eestlased ja leedulased on selleks rohkem valmis kui lätlased. Peamiselt ollakse valmis oma elu ja vara kindlustamiseks välja käima kuni kümme eurot kuus. Lätis on selliseid elanikke 48 protsenti, Leedus 38 protsenti ja Eestis 27 protsenti.
Eestlaste puhul jaotusid vastused rahasummade vahemikel ühtlasemalt. Näiteks Läti ja Leeduga võrreldes oli Eestis oluliselt rohkem neid, kes on valmis kindlustusele kulutama üle 40 euro kuus.
Enam kui pool Balti riikide elanikest kindlustab selleks, et tunda end turvaliselt. Emotsionaalsetele põhjustele end ja oma lähedasi kaitsta järgnesid ratsionaalsed argumendid – 29 protsenti leedulastest ja eestlastest ning 43 protsenti lätlastest arvab, et odavam on kulutada kindlustusele kui võimalike õnnetusjuhtumite korral kulud oma säästudest maksta.
Rahalise tagavara kogumine on pikaajaline protsess ja kui juba arvestatav kogus sääste on koos, ei olegi mõistlik seda õnnetusjuhtumi likvideerimiseks kasutada. Paraku ei ole harvad olukorrad, kus endale või teistele tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb säästude puudumise korral ka laenu võtta. Seetõttu on suuremate riskide maandamiseks otstarbekas end ootamatuste vastu kindlustada.
2015. aasta augustis-septembris Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel ja turu-uuringuettevõtte Spinter Tyrimai poolt valminud uuringus osales kokku 3035 Baltimaade elanikku. Eestis viis küsitlustöö läbi Turu-Uuringute AS ning küsitleti 1003 inimest vanuses 15-75 eluaastat.
Elanikkonna kindlustatuse indeksi metoodika on valminud koostöös Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse ja uuringuettevõtte Spinter Tyrimai’ga. Indeksi maksimumväärtus on 100 ning indeksis on kaalutud kolme komponenti: elanikkonna kindlustusalased teadmised, hoiakud ja käitumine.
LEE MARIPUU, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht
