Möödunud reedel, 30. oktoobril said Luua metsanduskoolis diplomi haljasalade hooldaja õppe läbinud kaheksa õppurit. Tegemist on täiesti uue erialaga, värsked lõpetajad on esimesed diplomeeritud haljasalade hooldajad Eestis. Diplomi said ka kümme puukoolimajanduse lõpetajat, nende puhul on tegemist juba kolmanda lennuga, teatas kool.
Haljasalade hooldaja on üks uuemaid erialasid Luua metsanduskoolis. Õpe on mittestatsionaarne, kestab aasta ning on üks kolmest maastikuehituse eriala osakutsest. Kursus lõpeb kutseeksamiga ning lõpetajad saavad haljasalade hooldaja kutse (4. tase).
Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu rääkis, et uued erialad ei teki kutseõppeasutustesse mitte seetõttu, et kool ise väga sooviks just seda eriala õpetada. “Muidugi peab koolis olema vastav kompetents, kuid eelkõige on uue eriala tekkimise eelduseks tööturu nõudlus ühe või teise eriala lõpetanute järele. Nii oli see ka haljasalade hooldaja eriala avamise eel, kui ettevõtted soovisid just taoliste oskustega lõpetajaid,” lisas Zuba-Reinsalu.
Eriala loomisel tegi suure töö Luua metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder. Aktusel sõnas ta, et mõlemad erialad, nii puukoolimajandus kui haljasalade hooldajad on ühe keti osad. “Puukoolides kasvatatakse istikuid, mida haljasalade hooldajad saavad maha panna, nii saab meie maa üha elavamaks ja kaunimaks,” rääkis Mölder.
Uue eriala, haljasalade hooldaja lõpetanute hulgas oli suur hulk juba haljastuses töötavaid inimesi. Juba kogenud aednik Signe Raudsepp soovis eelkõige oma erialaseid oskusi täiendada. “Päris puhtalt lehelt õppimist alustada on ilmselt raske – peab ikka tundma taimi, tegema vahet puudel-põõsastel. Saab muidugi hakkama ka päris kogemusteta, aga siis on palju raskem. Lisaks saab praktik kohe uusi oskusi kasutama hakata,” rääkis Raudsepp.
Lõpetaja Jüri Ehandi lisas, et tema tuli õppima kahel põhjusel – asi tundus huvitav, kuid lisaks oli ta just loonud haljasalade hooldusega tegeleva ettevõtte, soovis ta lisaks praktilistele kogemustele omandada ka teoreetilisi teadmisi. “Õppes oli asju, mida oli teada, aga palju oli ka seda, mida varem ei teadnud. Kindlasti annavad omandatud teadmised nüüd kindlust juurde sel alal jätkamiseks,” kinnitas Ehandi.
Lõpetaja Sille Reinsalu kuulus aga nende hulka, kes varasemalt aianduses ei töötanud. “Mul oli suur taimehuvi, siit tahtsin saada juurde oskusi koduaias tegutseda. Neid sain palju, tegelikult võib selle õppe baasilt isegi mõelda päris elukutseliseks maastikuhooldajaks hakata, kui tahtmine on ja asju juurde õppida,” rääkis Reinsalu.
Vooremaa
