Oktoobri viimasel nädalavahetusel külastasid Tartu praostkonna praost Ants Tooming ning abipraost Kristjan Luhamets EELK Jõgeva kogudust.
Külaskäigu eesmärk oli saada ülevaade koguduse tegevusest ja hetkeolukorrast ning pidada nõu edaspidise osas. Koosolekul arutati uue õpetaja küsimust ning uuriti, milline on kiriku suhe ilmalike asutustega. Pärast õpetaja Reimanni äraminekut on kiriku juhtimine nõukogu ja juhatuse õlgadel. Kirikuseadus näeb ette, et kogudusel peab olema õpetaja ja kuni uue õpetaja leidmiseni määratakse hooldajaõpetaja.
“Oma nõusoleku on selleks andnud Laiuse koguduse õpetaja Georg Glaase, kes on hooldaja ka Palamuse koguduses,” rääkis praost. Ta lisas, et Palamuse olukord laheneb eeldatavasti novembriks.
Praost Toominga hinnangul on Jõgeva koguduse maise vara olukord hea. “Uuel õpetajal on koht, kuhu tulla, kirik on korras ja soe ning kogudusel on kindlad tulevikumõtted,” märkis praost. Murekohaks on aga õpetaja materiaalne toimetulek. “Ametisseasumise tingimuseks on, et õpetaja peab saama vähemalt poolteist miinimumpalka. Sellele lepingule kirjutavad alla nii kogudus, õpetaja kui peapiiskop või tema esindajana praost,” selgitas Tooming olukorda. Kogudus maksab nii palju, kui võimalik ja kirikukeskus lisab osa juurde. “Jõgeva kogudusele pole õpetaja pidamine kerge. Samas on meil piiramatul hulgal palvet ja osadust, mida kirik saab ja peab pakkuma,” kinnitas praost.
Linnaga head suhted
Tavaks on saanud, et praosti visitatsioonil kohtutakse ka kohaliku omavalitsuse ning teiste koguduse piirkonna asutuste esindajatega, et saada ülevaadet koguduse suhetest oma võimalike partneritega. Jõgeva koguduse juhatuse esimehel Mare Rosinal on hea meel, et linnavalitsusega on leitud ühine keel ning ta on alati toetust saanud. Jõgeva linnapea Aare Olgo peab linnavalituse ja koguduste suhteid oluliseks. “Jõgeval on mitmeid kogudusi ning kõiki tuleb võrdselt kohelda, võimaluste piires tuleme alati appi,” rääkis linnapea.
Maavanem Viktor Svjatõšev sõnas, et kogudustel on võimalik projektidest toetust saada. Kindlasti peavad olema ideed ning mõtted paberil. Maavanema kinnitusel ei ole see keeruline, kuid liiga üldine plaan kaob teiste sisse ära. “Kui on hea ning oluline idee või noorte teema, siis saan komisjoni tähelepanu sellele juhtida,” sõnas ta. Nii linnapea kui maavanem soovivad edaspidi Jõgeva koguduses näha enam noortega tööd, mis toob kogudusse rohkem elu. Viktor Svjatõšev tõi näite Põltsamaa kogudustest, kus on tugev noortetöö ning tänu sellele on nende projektid konkursil silma jäänud ja toetust saanud.
Vundament on põhiline
Jõgeva on ainus linn, kus luteri kirikul õiget hoonet ei ole. Sellest on kerkinud esile koguduse soov rajada linna uus torniga pühakoda. Kogudusel on olemas oma maa ning sinna kiriku rajamine oleks tänuavaldus esivanematele. Detailplaneering on algatatud. Kui praegu ei ole võimalik edasi minna, siis detailplaneering ei aegu. Mare Rosin tõi näiteks lihtsa lahendusega Viimsi kiriku, mida ehitati kümme aastat. “Me ei mõtle, et kirik kohe valmis saab. Praegu on meil hästi ja soovisime järgmise sammu ette võtta,” sõnas ta. Praosti hinnangul on uus kirik suur maja, mis nõuab kulutusi, enne peab kindlasti läbi mõtlema, mis on selle hoone mõte. Maavanem Viktor Svjatõšev tõi välja, et kirik on esmalt koht, kus saab hingehoidu ja abi. “Soovitan panna aluse tugevale kogudusele. Rajage siin baas ja vundament inimestest, siis saab alles edasi minna,” sõnas ta.
MARGE TASUR
