Vägeva erihooldekodu lähistel elavad Göran Raus ja Valdo Raidma ei mõista, miks varjupaigataotlejate keskuse loomiseks peab lõhkuma toimivat süsteemi ning tõstma hooldekodu praegused asukad oma elupaigast välja.
Göran Raus: Eestis on väga palju suuri erihooldekodusid, kus on isegi sadu inimesi koos. Euroopa Liit annab raha, et suured hooldekodud likvideerida ja paigutada sealsed asukad mugavatesse perekodudesse, kuhu mahub kuni kolmkümmend inimest.
Vägeva on just mugav perekodu kolmekümnele kliendile. Euroopa mõistes on see juba ajast ees, siin on kõik olemas. Igal elanikul on oma tuba, olemas on ühised töö- ja hobiruumid. Ümbruses asuvad kasvuhoone, aiamaa, viljapuuaed ja ka loomapidamise hoone, kus üks klient kasvatab praegu küülikuid. Keldris on neil töötoad, kus nad valmistavad kangastelgedel vaipu, valavad küünlaid, teevad keraamikat. Kõik küttepuud teevad nad ise ja ka kütavad maja ise. Ka aiamaa eest hoolitsevad nad ise, kasvatavad endale talveks kartulid ja köögivilja. Nad teevad tööd ühiselt, kuid kellegi juhendamise all. See süsteem toimib väga hästi. Ligi kakskümmend aastat on töötatud selle nimel, et Vägeva Kodu toimiks, ning nüüd püütakse seda lõhkuda. Miks?
See põhjendus, et siin on tagasihoidlikud tingimused ja erihooldekodu kliendid vajavad aktiivsemat elukeskkonda on täiesti vale jutt. Võib-olla üks või kaks siinset klienti sooviksid elada suuremas linnas, kuid nad ei ole suutelised elama ega töötama iseseisvalt. See on meil juba järele proovitud. Minu ja ka Valdo juures on Vägeva Kodu elanikke tööl käinud. Nad saavad töötada vaid abitöödel ja sedagi järelevalve all. Variant viia nad suurde linna korteritesse elama, et nad saaksid avatud tööturul omale töökohti otsida, paraku ei toimi. AS Hoolekandeteenused juht Maarjo Mändmaa neid inimesi ei tunne, kuid meie teame ja tunneme neid juba aastaid. Nad on toredad inimesed ja nad ei soovi siit lahkuda.
Suuremates kohtades on palju ahvatlusi
Valdo Raidma: Me oleme selle asja sees ja tunneme neid inimesi. Näiteks üks neiu viidi siit mõned aastad tagasi Keilasse. Ta oli Vägeval elades väga tragi ja tubli, kuid paraku on temast nüüd joodik saanud. Suuremates kohtades on palju ahvatlusi.
Göran: On lihtsalt kohutav kuulda, et asja serveeritakse nii, justkui tahaksid Vägeva Kodu elanikud ise ära minna. Ma saan AS Hoolekandeteenused juhtkonnast aru, sest neile anti ülesandeks majutada varjupaigataotlejaid, aga nad ei saa selle ülesandega muidu hakkama, kui piltlikult teerulliga oma inimestest üle sõites.
Toon näite. Moodulmaju pannakse kokku nädalaga ning tühje hooneid on Eestis küll, kuhu varjupaigataotlejate keskus luua. Eks see kõik eeldab ju kulutusi, kuid Vägeva Kodu on Hoolekandeteenustel endal käes ja lisakulutusi ei nõua.
Valdo: Praegused Vägeva Kodu elanikud on manipuleeritavad. Kui neile öelda, et on vaja minna, siis nad ongi nõus. Vägeva Kodust lahkumisele mõeldes nad (Vägeva Kodu elanikud – E.A) tegelikult nutavad selle pärast. Paljud neist on pidanud elama mitmetes lastekodudes, pereliikmeid neil pole, see on nende ainuke kodu. Ma olin ka Vägeva Kodu rajamise juures ning siis sai siia elama tulnud inimestele lubatud, et sellest saab nende kodu. Nüüd murtakse see lubadus minu eest.
Rääkisin ühe Vägeva Kodu elanikuga, kel on sugulased Peipsi lähedal. Ta ütles, et käis neil külas, kuid põgenes sealt, sest seal võeti viina. Neid inimesi ei seo ükski muu kant ega ükski teine inimene. Neid on ka võõras keskkonnas väga lihtne ära kasutada, näiteks võetakse pension käest ära.
Koos eksisteerides saavadki hakkama
Göran: Siin elavad koos toetatud elamise ja kogukonnas elamise teenuse kliendid, kes koos eksisteerides hästi hakkama saavad. Mõned neist ei suuda süüa teha ega ka katelt kütta, kuid neil on muud ülesanded, näiteks koristamine. Praegune Vägeva Kodu kogukond toimib hästi, nad aitavad üksteist. Nende ümberasustamine toimiks juhul, kui ehitataks uus maja ning nad kõik paigutataks sinna. Praegu pillutakse neid üle Eesti laiali.
Ma rääkisin oma endise klassiõega, kes on Tartu Ülikooli eripedagoogika professor. Tema sõnas, et erihoolekande klientide harjumuspärase elukeskkonna lõhkumisel viiakse nad täielikult tasakaalust välja. See, et erihooldekodu kliendid vajavad aktiivsemat elukeskkonda, on ikka väga kergekäeliselt öeldud.
Göran: Me ei võitle varjupaigataotlejate vastu, vaid seisame Vägeva Kodu elanike eest, keda oma kodunt lahkuma sunnitakse. Paraku on asjaajamine läinud valetamise ja vassimise teed, sest väide, et inimesed soovivad Vägeva Kodust vabatahtlikult lahkuda, on sulaselge vale.
Valdo: Praeguse plaani kohaselt luuakse varjupaigataotlejate keskus Vägevale meie oma inimeste arvelt. Kui eestlased kunagi sõja tõttu siit põgenema pidid, siis nende pärast ei visatud teistes riikides inimesi kodudest välja, et Eesti sõjapõgenikke mahutada.
Võib võtta pagulaspere oma tallu
Göran: Sõjapõgenikest peab aru saama ning neid peab aitama. Rõhutan, et me ei ole varjupaigataotlejate vastu. Üks või kaks peret meie väikese asula kohta poleks palju. Olen ka varem öelnud, et võin oma talu krundil asuvasse tühja majja pagulaspere elama võtta, pole probleemi.
Samas tuleb tõdeda, et kui ikkagi siia see varjupaigataotlejate keskus tuleb, võivad proportsioonid paigast nihkuda. Vao külas asuv varjupaigataotlejate keskus loodi ka esialgu kolmekümnele inimesele, nüüd on neid seal juba kaks korda rohkem. Kui sama juhtub ka siin, siis oleks Vägeval varjupaigataotlejaid kaks korda rohkem kui kohalikke. Maarjo Mändmaa (AS Hoolekandeteenused juht – E. A) sõnas, et Vägeva varjupaigataotlejate keskusse tuuakse eelistatult emad lastega. Sellisel juhul tunnen ma neile ainult kaasa, sest siin pole võimalusi lastel koolis käia, ei ole siin poodi ega muid eluks vajalikke asutusi.
Ma mõistan, et varjupaigataotlejad tuleb ära majutada, kuid see ei mahu mulle pähe, miks läks AS Hoolekandeteenused juhtkond kergema vastupanu teed, tallates oma inimesed jalge alla. Väga kurb kogu selle loo juures on asjaolu, et ka Vägeva Kodu praegune juhataja Vaido Kütt pole oma klientide eest seisnud.
Valdo: Öeldakse, et ükski ülekohus ei seisa kotis, kuid ma ei ole kindel, kas see ülekohut täis kott üldse kunagi lõhki läheb.
Göran Rausi ja Valdo Raidma mõtted pani kirja EILI ARULA
GÖRAN RAUS, VALDO RAIDMA, Vägeva küla elanikud
