Arvuti, nutiseadmete ja interneti kasutamine kuulub enamiku inimeste igapäevaellu. Arvuti ja eelkõige selles sisalduv informatsioon on inimese jaoks väärtuslik vara, mida tuleb hoolikalt hoida. Kaitseta arvuti kaudu on kurikaeltel ligipääs andmetele ja infole, mida ei soovita kogu maailmaga jagada või millega on võimalik tekitada rahalist kahju.
Arvutist on võimalik andmeid kätte saada mitmel viisil. Kui kasutatakse internetivõrku ühendatud arvutit, on sellesse võimalik sisse tungida kas operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides olevate turvaaukude kaudu, viirusi saadetakseka e-posti või suhtlusprogrammide kaudu. Kui kasutate avalikku arvutit ja internetivõrku, tasub turvalisuse kaalutlustel pigem vältida internetipanga kasutamist või ostude sooritamist krediitkaardiga.
Andmete jagamisel olge kitsi
Oma isikuandmete ja rahaasju puudutava info avalikustamisega internetis tasub olla pigem kitsi. Isikuandmed on kogu info (sh isikukood, telefoninumber, kodune aadress, e-maili aadress), mille abil saab inimest tuvastada. Samamoodi, nagu me ei ütle võõrale inimesele tänaval oma täisnime, vanust, kodust aadressi ja telefoninumbrit, netipanga paroolidest ja kaardi PIN-koodist rääkimata, ei tasu seda teha ka internetis. Isiku- ja pangaandmete jagamisel e-posti teel tuleb eelnevalt kindlaks teha, kas andmete küsija on ikka see, kellena end esitleb, ja uurida, mis põhjusel andmeid küsitakse.
Eestiski levivad tihti näiliselt mõne tuntud ettevõtte või ametiasutuse poolt saadetud e-kirjad. Sellise õngitsemise ehk phishingu puhul üritatakse e-posti teel kätte saada kas inimese pangaparoole ja koodikaardi koode või suunatakse ta veebilehele, kuhu ta ise oma pangaandmed sisestab.
Need kirjad ja veebilehed on enamasti kujunduslikult väga veenvad, mistõttu ei pruugita pettust kahtlustada.
Samuti tasub kainelt mõelda, kas teil on andmeid küsiva asutuse või ettevõttega mingi seos, kas kirja vormistus on korrektne ja sisu loogiline? Kahtluse korral tasub alati oma kodupangast üle küsida, kas nad on oma klientide andmeid uuendamas. Kui saabub kiri, mis teatab näiteks Aafrika printsi surma järel pärandiks saadud miljonitest eurodest, mille kättesaamiseks tuleb edastada oma krediitkaardiandmed, kõlab see muinasjutuliselt, aga ilmselgelt on tegemist petukirjaga.
Uksed keerulise parooliga lukku
Kui koduukse panete lukku võtme abil, siis arvuti või internetipanga lukuks on paroolid. Nii arvutisse, telefonikui ka internetipanka sisselogimiseks tasub panna võimalikult tugev ja keeruline parool. Uuringute tulemused näitavad, et enimlevinud paroolideks on ikkagi kasutaja sünnikuupäev, admin, 1234või abcd, mida on kerge ära arvata. Parool peaks olema võimalikult pikk ja keeruline ning sisaldama nii tähti, numbreid kui tavatähestikus puuduvaid märke.
Et paroolikaardi koode on lihtne kopeerida, tasub panka sisselogimisel eelistada ID-kaarti, Mobiil-IDd või PIN-kalkulaatorit. Pangakaardi kasutuslimiidid on mõistlik igapäevasteks ostudeks vajalikul tasemel hoida, et vältida emotsionaalseid, kuid tarbetuid oste ning piirata ka võimaliku varguse korral kahju ulatust. Deebet- ja krediitkaardi kasutuslimiite saab muuta internetipangas, suurema turvalisuse tagamiseks ei saa internetipanga limiite muuta mujal kui pangakontoris.
Olge kontol toimuvaga kursis
Võimalike varguste ja kaardi väärtkasutuse avastamiseks tuleks regulaarselt jälgida oma konto väljavõtet. Igal ajal saate end kontol toimuvaga kurssi viia internetipangas, lisaks pakuvad pangad selleks ka muid vahendeid (kiirteade, saldo mobiilis). Nutiseadme abil mängu, rakenduse või kauba tellimisega internetist saavad hakkama ka lapsed, seepärast tasub vanematel jälgida oma pangakontode väljavõtteid, ega seal ei ole kirjas üllatuslikke tehinguid, mille laps on teinud, kuid ütlemata jätnud, või ka sooritanud ostu enese teadmata.
Nutiseadmes tuleb enne rakenduse allalaadimist kindlaks teha, kas tegu on tasuta või tasulise tootega. Kui ei saa täpselt aru, kas ja kui palju rakendus maksab ning kuidas sellest loobuda saab, tuleks jätta see tellimata.
Kuigi arvutisüsteemid on täis erinevaid kaitsevahendeid, nagu viirustõrjed, tulemüürid, väärkasutuse hoiatussüsteemid ja palju muud, on selle ahela kõige nõrgem lüli ikkagi inimene. Pangakaardi väärkasutuse ja internetikuritegude puhul on kiire tegutsemine väga oluline, seepärast tuleb iga võimaliku kahtluse (pangakaart on kadunud/varastatud; kontol on tehingud, mida te ei ole sooritanud jne) korral sellest kohe teavitada oma kodupanka. Oma raha ja andmete kaitsmiseks tasub aga alati meeles pidada turvalise arvuti- ja internetikasutuse põhitõdesid.
Turvalise arvuti- ja internetikasutuse põhitõed
*Kasutage alati turvalist arvutit ja internetiühendust
*Paigaldage arvutisse viirusetõrje tarkvara, kasutage ja uuendage seda regulaarselt
*Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete; kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu
*Ärge avage e-kirju, koos nendega saadetud manuseid ega veebilehti, kui te ei ole nende päritolus kindel
*Kasutage keerulisi paroole, mis sisaldavad nii tähti, numbreid kui sümboleid
*Ärge jagage kergekäeliselt oma isiku- ega kontaktandmeid ega andmeid juurdepääsuks kontodele ja seadmetesse
*Seal, kus võimalik, kasutage enda autentimiseks turvalisemaid vahendeid: ID-kaart, mobiil-ID või PIN-kalkulaator
*Jälgige regulaarselt oma kontol toimuvat, väärkasutuse kahtluse korral teavitage sellest kohe oma kodupanka.
LEE MARIPUU, Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht
