Neil, kes kevadel midagi mulda panid, on sügisel sealt ka üht-teist võtta, ja enamasti ongi saak juba varju all.
Tänavune suvi oli virgale inimesele helde ja kui nüüd juurikaid või kartuleid, mahla või mett oma pere tarbeks palju on saanud, tahab praktiline maainimene selle kas rahapaberite või miks mitte ka endal puuduva vastu vahetada. Sestap on suuremad ja väiksemad laadad populaarsed ja neile tullakse kohale kaugemaltki. Korralik internetiühendus võimaldab ju kodulaua tagant tõusmata teada saada, kuhu on nädalavahetusel mõtet oma kaupa pakkuma või midagi hankima minna.
Läinud laupäeval Maarja-Magdaleenas peetud väikese külalaada leidsid üles koguni Jõhvi ja Läti-Valka keraamikamüüjad. Iseasi muidugi, palju neil laadaõnne oli, sest omakandirahvas oli tulnud põhiliselt üksteisele proovida tooma, mis aias kasvanud või ahjus küpsenud. Sai maitsta hõrku koduleiba, degusteerida kitsepiima, õunamahla ja veel väga paljusid häid ja tervislikke asju. Lõpuks osteti üht-teist sellest kraamist ikka kaasa ka, aga põhiline magnet oli suhtlemisvõimalus.
Lume tulekuni on loodetavasti veel tubli kuu. Seni on Eestimaa inimesel, kes kodumaist eelistab, võimalik suurematel ja vähemtuntud müügipidudel käia ja hankida endale kõike külmaks talveks vajalikku, alustades kartulist-kapsast ning lõpetades maavillaste käpikute ja sokkidega.
6. oktoober 2009
