Kolmapäeval, 21. oktoobril maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel seakasvatajatega tutvustati Euroopa Komisjonis menetluses olevat eelnõud, mis lubaks uuest aastast sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks kehtestatud kauplemispiirangute olulist leevendamist, teatas maaeluministeeriumi avalike suhete osakond. Uus tsoneerimise eelnõu annab rohkem paindlikkust elussigade ümberpaigutamisel tsoonide vahel ning seab tingimused tsoneerimise kaotamiseks.
“Oleme läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega saavutanud esialgsed kokkulepped tsoneerimise tingimuste täpsustamiseks. Baltimaad ja Poola on taotlenud Euroopa Komisjonilt, et kauplemispiirangute kehtestamine ja kaotamine oleks senisest läbipaistvam ning piirangud proportsioonis võimalike riskidega,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Seniste kohtumiste põhjal näeme, et nii Komisjon kui teised liikmesriigid mõistavad vajadust kauplemispiirangutesse paindlikkuse lisamiseks. Tingimusel, et suudame välistada kõikvõimalikud riskid viiruse edasikandumiseks.”
Hetkel kehtiv Euroopa Komisjoni rakendusotsus 2014/709/EÜ võimaldab kolmandast tsoonist viia elussigu vaid selleks tunnustatud tapamajja, nende sigade lihast valmistatud tooted peavad olema kuumtöödeldud vähemalt 80 kraadi juures või erimärgistatud. Erimärgistatud toodete väljaviimine Eestist on keelatud.
“Arutluse all oleva uue eelnõu kohaselt saaks edaspidi viia elussigu ja aretusmaterjali III tsoonist nii Eestis kui teises seakatku nakatunud riigis asuvasse II tsooni edasiseks pidamiseks ning teatud aja möödumisel neid ja nendest valmistatud tooteid turustada piiranguteta,” ütles maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Elussigade liigutamine on võimalik teatud tingimustel ja peab toimuma range veterinaarjärelevalve all, kuid see on siiski oluline leevendus praegu III tsoonis asuvatele seakasvatustele, kellel on kehtivate piirangute tõttu suured turustamisraskused.”
Uus tsoneerimise eelnõu sätestab ka tsoonide määramise alused ning tingimused tsoonide vähendamiseks ja lõpetamiseks. Tsoonide määramisel võetakse aluseks ökoloogilisi faktoreid (veekogud jt looduslikud barjäärid, metssigade asustustihedus), taudijuhtumi epidemioloogiat, administratiivüksuste piire, läheduses paiknevate farmide tihedust ja -tüüpe ning jahinduse- ja metsamajandusega seonduvat.
“Praeguste ettepanekute kohaselt võimaldaks uus rakendusotsus lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks peale 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud peale viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas,” ütles Toomas Kevvai. “Selgete kriteeriumite määratlemine tsoonide kaotamiseks on oluline edasiminek. Määrava tähtsusega saab olema see, kui tulemuslikult suudame bioohutusnõudeid järgides taudi koduseafarmidest eemal hoida.”
Euroopa Komisjoni rakendusotsuse eelnõu loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade Aafrika katku levikuga teatavates liikmesriikides on menetlemisel Euroopa Komisjonis ning selle peavad heaks kiitma 28 liikmesriiki, kes hääletavad eelnõu üle Euroopa Komisjoni loomatervishoiu alalises komitees tõenäoliselt veel selle aasta sees.
Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehelewww.seakatk.ee<http://www.seakatk.ee/> ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.
Vooremaa
