Statistikaameti andmetel oli 2014. aastal Eesti veokite veosekäive 6,3 miljardit tonnkilomeetrit, millest kolmveerandi moodustasid rahvusvahelised veod. Võrreldes 2013. aastaga, kasvas veosekäive viis protsenti.
Veosekäive iseloomustab kaubaveol tehtud töö mahtu kõige paremini, kuna see sisaldab kaht komponenti – veetud kauba kogust ja veo kaugust. Veosekäivet mõõdetakse tonnkilomeetrites. Üks tonnkilomeeter on ühe tonni kauba vedamine ühe kilomeetri kaugusele.
Kolme Balti riigi võrdluses on läbi aastate olnud suurim maanteekaubaveo veosekäive Leedus, järgnevad Läti ja Eesti. Eesti veokite kaubaveomahud olid suurimad 2008. aastal, 2009. aastal langesid need näitajad kõigis kolmes riigis. Võrreldes 2010. Aastaga, oli veosekäive 2014. aastaks kasvanud Leedus 45 protsenti, Lätis 29 protsenti ja Eestis 12 protsenti.
Viiendik veokite läbisõidust toimub ilma kaubata
Eesti kaubaveoautode läbisõit ulatus maanteekaubaveo uuringu andmetel aastatel 2004–2008 üle 500 miljoni kilomeetri, kuid langes 2009. aastal koos majanduskriisiga ligi 420 miljoni kilomeetrini. Alates 2010. aastast on toimunud väike kasv ja 2014. aastal ulatus kaubaveoautode läbisõit üle 450 miljoni km. Vaadeldavatel aastatel toimus ligi 80 protsenti kaubaveoautode läbisõidust kaubaga ja 20 protsenti tühjalt.
Maanteekaubaveo peamised sihtriigid on Venemaa, Soome, Läti, Leedu ja Saksamaa. 2014. aastal veeti Venemaale 30 protsenti Eestis pealelaaditud kaubast ja Venemaalt toodi 24 protsenti kogu Eestis mahalaaditud kaubast. Soome veeti 18 protsenti Eesti veokitega lähetatud kaubast ja Soomest toodi 22 protsenti kogu Eestis mahalaaditud kaubast
Rahvusvahelistel ja riigisisestel vedudel erinevad kaubarühmad
Eesti veokite rahvusvahelistel maanteekaubavedudel oli 2014. aastal koguse põhjal peamine kaubagrupp puittooted, koos transporditavad eri liiki kaubad, metall ja metalltooted ning toiduained, joogid ja tubakas.
Riigisisestel vedudel veeti aga peamiselt kaevandus-ja karjääritooteid, põllumajandus-, jahindus- ja metsandustooteid, kala ja kalapüügisaaduseid, samuti puittooteid ning toiduaineid, jooke ja tubakat.
Eesti veokitega tehakse üha rohkem vedusid välisriikides
Võrreldes 2004. aastaga on maanteekaubaveos märkimisväärselt kasvanud Eesti veokite kaubaveod teistes riikides ja teiste riikide vahel (st kaubaveo alg- ja sihtpunkt asuvad väljaspool Eestit ehk nn cabotage ja cross-trade veod). Kui 2004. aastal oli selliste vedude osatähtsus vaid neli protsenti kaubavedude mahust tonnkilomeetrites, siis 2008. aastal tõusis nende vedude osatähtsus üle 20 protsendi ja 2014. aastal oli selliseid vedusid juba 27 protsenti.
PIRET PUKK, statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
See kirjatükk on ilmunud ka statistikablogis
