Ehitaja andis renoveeritud Puurmani rahvamaja omanikele augusti lõpus üle ja maja hakkab tasapisi taas täituma kultuuri- ja spordirahvaga, kuid hoone sisustamine võtab veel aega. Rahvamaja avatakse pidulikult eeloleval laupäeval.
Vallavanem Margus Möldri kinnitas, et kohe, kui maja valmis sai, pandi ahi kütte ja keerati soojus täisvõimsusele, et peletada niiskust. Puurmani rahvamaja köetakse pelletitega.
Piltlikult öeldes jäid vanast hoonest alles vaid seinad, kõik muu tehti uus. Kogu maja renoveerimine läks maksma 1,3 miljonit eurot, millest umbes 1,1 miljonit sai vald KOIT-kavast ehk kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste kavast, ülejäänu ehk ligi 200 000 eurot tuli valla eelarvest.
„Miljonivaade“ Pedja jõele
Puurmani raamatukogu on juba kolinud rahvamaja jõepoolsesse tiiba. Raamatukogu rõdult avaneb jõele imposantne vaade. Teine nn miljonivaatega raamatukogu on meie maakonnas muide Mustvees, kus terrassilt võibki jääda Peipsi järve imetlema.
Puurmani raamatukogus on nüüd veidi üle saja ruutmeetri põrandapinda, kohale on jõudnud uued riiulid, veidi tuleb siiski kasutada ka vana mööblit. Vallavanem Margus Möldri sõnul on raamatukogus hea valgustus, samuti ventilatsioon. Ka kooli jääb osa raamatukogust alles. Sinna jäetakse kirjavara, mis õpilastele ja õpetajatele hädavajalik.
Raamatukoguhoidja Katrin Aaviku sõnul sisustatakse raamatukokku ka lastenurk. Vallavanem lisas, et lapsed, kes pikapäevarühmast vabaks saavad ning kellele vanemad alles õhtupoolikul kella viieks järele saavad tulla, võivad kenasti kolida raamatukogu lastenurka ning seal lugeda, koolitööd teha või koos huvitavaid mänge mängida.
Majas on ka invatõstuk
Puurmani rahvamaja saal jääb multifunktsionaalseks, nagu oli ka varem – seal saab korv- ja võrkpalli mängida ning teatrietendusi vaadata, pidusid pidada, samuti saavad isetegevuslased saalis proove teha. Saalis polnud septembri eelviimasel päeval küll veel kardinaid ega laval eesriideid. Ja palliga võib prožektori ära lõhkuda, sest kaitseid pole veel jõutud paigaldada. Rahvamaja fuajees said toolid uue väljanägemise, need peavad kõik maja avamispäevaks puhtaks saama. “Kui kohviplekid välja saab, on kõik hästi,” märkis vallavanem. Vanast majast toodigi uude toolid, korvpallilauad ja lavakonstruktsioonid. Viimased on üsna asjalikud ja kapitaalselt ehitatud. “Mis neist ikka lammutada ja uusi panna,” tunnistas Puurmani rahvamaja juhataja Meelis Kõresaar. Fuajeesse sisustatakse lihtne garderoob. Puudu on veel seljatoega tumbad, et vanematel inimestel oleks mugav jalatseid vahetada.
“Nüüd on mul juba hea seda kõike vaadata,” tunnistas vallavanem. Pärast ehitajate lahkumist aga jättis tühi maja talle algul masendava mulje.
Majas on ka invatõstuk, nii et ratastooliga pääseb kolmandale korrusele ja ka keldrikorrusele, kus on väike jõusaal, kuhu hiljem soetatakse masinad. Kõigepealt tuuakse noortekeskusest ära vanad masinad ning seejärel vaatab ruumi üle spetsialist ning ütleb, millised masinad tuleks veel soetada, et oleks olemas hädapärane miinimum.
Veel on keldrikorrusel bändiruum, kuhu saab rajada muusikastuudio. Kahjuks tegutseb Põltsamaa muusikakooli Puurmani filiaal viimast aastat, sest senised kasvandikud lõpetavad kooli ja uusi õpilasi pole enam aastaid juurde võetud. Vald otsustas aga möödunud aastal asutada oma muusikastuudio, nii et muusikalise hariduse andmine ei katke. Õppida saab kitarri, klaverit, akordioni ja laulmist. Majas tegutseb kolm ansamblit, kõige nooremad õpivad kolmandas-neljandas klassis, keskastme ehk kuuenda-seitsmenda klassi poistest on kokku pandud teine ansambel. Kolmanda ansambliga, kus mängivad üheksanda klassi õpilased, võib juba peo ära pidada. “Kolm setti mängivad nad kenasti ära, seega sisustavad õhtu,”kinnitas Meelis Kõresaar.
Elu hakkab majja tagasi tulema
Veel tulevad rahvamajja rahvatantsijad, segakoor, samuti zumbatrenn, ka korv- ja võrkpallitreeningud. Tegutsema hakkavad noorkotkad ja kodutütred.
“Minu hinnangul on meil betooni päris palju raha pandud, peaksime suutma selles ilusas majas ka elu sees hoida,” märkis vallavanem.
Et mingil ajal peetakse kooli kehalise kasvatuse tunde rahvamaja saalis, on majas olemas ka duširuumid – üks poistele, teine tüdrukutele. “Mõistlik oleks muidugi tunniplaani paaristunnid panna, muidu ei jõua lapsed õigeks ajaks järgmisse tundi, sest koolimaja on eemal,” lisas ta.
Majas asuv saun peaks saama ka n-ö külasaunaks, kus saavad käia need, kel kodus ihuharimise võimalus kasin. “Ka senine vana saun jääb käiku, see on rahvale nii omaseks saanud, mina seda küll kinni panna ei tahaks,” tunnistas vallavanem. Eks siis näe, kumb saun populaarsemaks osutub.
Endine baariruum on praegu tühi. Mis sinna tuleb, pole veel teada. Kohviku pidamine ei ole nii väikeses kohas nagu Puurmani end ära tasunud. “Otsustasime saunakompleksi kasutada mitmesugusteks üritusteks, ka saab neid ruume välja rentida,” märkis vallavanem.
Veel on tema sõnul rahvamajas lauamängude ruum. Ka kõik noorte tegevused kolivad rahvamajja.
Meelis Kõresaare sõnul tuleb maja pidulikuks avamiseks 17. oktoobril veel päris palju teha.“Kindlasti tuleb midagi teha ka pärast pidulikku avamist,” nentis ta.
Puurmani spordi- ja kultuurimaja avati Pedja jõe kaldal vanas veskis 1. septembril 1990. Eluhoonega kokku ehitatud vana veski lammutati pea täielikult, alles jäid ainult müürid. Ehitusmaterjalina kasutati kõike tol ajal kättesaadavat, mis polnud kaugeltki kvaliteetne. Projektist ei peetud ehitamisel kinni, lahendused sündisid tolle aja teadmiste ja oskuste baasil mõnikord suisa kohapeal.
Aastaid ootas Puurmani uut kultuurimaja, isegi projekt oli valmis, kuid ehitus oleks läinud maksma üle kahe ja poole miljoni euro ja niisugust raha ei saadud kusagilt. Uus hoone nimega Küün oli plaanis ehitada kooli endisele aiamaale, staadioni kõrvale.
Puurmani rahvamaja
*Majale paigaldati uus katus, samuti soojustus, välja vahetati torustik ja juhtmed, tehti vundamendi hüdroisolatsioon, rajati sade- ja pinnavee drenaažid
*Ehitas Ehitus Viis Eco
*Maja renoveerimine läks maksma 1,3 miljonit eurot
*Sellest 1 099 609,23 miljonit sai vald KOIT-kavast
*211 849,39 eurot tuli valla eelarvest.
HELVE LAASIK
