24. septembril täitus aasta Rajaleidja keskuse avamisest Jõgeval. Usume, et meie keskus on üha enam koht, kust saab abi ja tuge nii lasteaia- kui koolilaps. Koostöös haridustöötajate ja spetsialistidega oleme suunanud ja nõustanud kokku tuhandeid Jõgevamaa lapsi, noori ja täiskasvanuid, luues usaldusväärset pinnast uuteks kohtumisteks.
Aasta tagasi alustas sihtasutuse Innove eestvedamisel tööd Rajaleidja võrgustik, kuhu kuulub 15 keskust üle Eesti kõikides maakondades. Liigume samm-sammult edasi, saamaks eelistatud suunajaks lastele ja noortele ning usaldusväärseks partneriks maakonna haridusasutustele.
Kaasav haridus kujunemisjärgus
Jõgevamaa Rajaleidja keskus on teinud aasta jooksul erineval moel koostööd kõigi maakonna haridusasutuste ja omavalitsustega. Kokku on koostöö toimunud 2683 kliendiga, kusjuures õppenõustajad on individuaalselt nõustanud 943 korral ja karjäärispetsialistid on karjääriteenuseid osutatud 1313 kliendile. Nõustamiskomisjonile on kokku esitatud 128 taotlust, mis on läbinud 18 komisjoni ja kus on kokku antud 110 hariduslikku soovitust.
Kindlasti ei väljenda need numbrid aga kaugeltki seda, kui palju on maakonnas tegelikult koostööd tehtud. Paljusid maakonna haridusasutusi on külastatud mitmel korral ja lisaks individuaalsele nõustamisele on toimunud sadadesse ulatuvad ümarlauad ja rühmanõustamised.
Kui Rajaleidja keskus aasta tagasi tööd alustas, tekitas palju segadust vana ja uue süsteemi erinevuste mõistmine. Peamiseks arusamatuseks oli seejuures teenuse hind. Rajaleidja keskuses on kõik spetsialistide külastused ja igasugune koostöö tasuta. Asukohtki on väga hea, sest linnast või maalt ühistranspordiga tulles võtab keskusse jõudmine vaid paar minutit.
Mõeldes möödunud aastale tagasi, võivad keskuse spetsialistid oma tööpiirkonda iseloomustades öelda, et Jõgevamaal on kaasava hariduse rakendamine alles kujunemisjärgus. Haridusasutuste valmisolek ja teadmised hariduslike erivajadustega (HEV) õpilastega toimetulemiseks on ebaühtlased, samuti on tugispetsialistide teenuse kättesaadavus ja kohalike omavalitsuste suutlikkus seda võimaldada piirkonniti väga erinevad. Kogu maakonnas on tõsiseks probleemiks ka tugispetsialistide leidmine. Rajaleidja keskus on paljudele haridusasutustele hetkel ainuke võimalus HEV õpilaste parimaks toetamiseks ja neile on keskusest kujunemas hädavajalik koostööpartner.
Arvestatav lisavõimalus
Maakonna eripära kajastub seejuures ka keskuses tegutsevale nõustamiskomisjonile esitatud taotluste ja antud soovituste arvus, mis on oluliselt suuremad kui teistel sarnase suurusega maakondadel. Kõike eelpool kirjeldatut arvesse võttes võib väita, et Rajaleidja keskuse avamine on andnud meie maakonna haridusasutustele arvestatava lisavõimaluse HEV õpilaste kaasamiseks ja toetamiseks. Rajaleidja spetsialistid ei kontrolli haridusasutusi, küll aga annavad nad soovitusi parimate lahenduste leidmiseks. Soovituste rakendamise osas jääb lõplik sõna seejuures lapsevanemale.
Kuigi haridusasutused on ka ise keskusse pöördumisel aina usinamad ja soovivad rohkem koostööd, näevad keskuse spetsialistid võimalusi laste huve silmas pidades koostööd veelgi edendada. Aastaga on selgeks saanud need HEV õpilastega seotud teemad, mis ikka ja jälle üleselgitamist vajavad. Just viimasest lähtuvalt alustatakse 7. oktoobril Lastevanemate Kooliga. Tegemist on infoloengute sarjaga, kus keskuse spetsilistid jagavad erinevatele osapooltele põhjalikku informatsiooni. Peale loengut toimuvad ka ühisarutelud, mis kuuldut kinnistavad ja parimate lahenduste leidmist soodustavad.
Möödunud aasta on meile aga ka puhast rõõmu pakkunud. Meie spetsialistidel on põhjust uhkust tunda nende noorte üle, kellel oli ilmselge oht koolist välja langeda, kuid kellel aidati mitmete osapoolte koostöös õpingud lõpetada ja edasiõppimiseks valik teha.
Seejuures peame me oluliseks igat säravat silmapaari, kes meid aja möödudes enam regulaarselt ei külasta, sest see tähendab, et nad on hakanud maailma hoopis teisiti nägema.
ANNE NURMIK, Jõgevamaa Rajaleidja keskuse juhataja
