Ennevanasti algas mihklipäevast tubasem aeg. Otsiti välja näputöö ja hakati tasapisi hingedeajale, mardi- ja kadripäevale mõtlema. Praegu me nii väga tuppa ei kipu: helendavate-vilkuvate ekraanide ees konutamine tapab teatavasti tervist ja need, kes liikumisest lugu peavad, varustavad end vihma ja tuult tõrjuvate ihu- ja jalavarjudega. Peenramaadki ei ole veel põhjust päris lagedaks kraamida, sest kapsad-kaalid- porgandid koguvad alles eluskaalu ja mahlasust ning esimese öökülmaehmatuse üle elanud suvikõrvitsadki kasvatavad hoolega priskeid kurikaid.
Kõnekäänd ütleb, et igal oinal olla oma mihklipäev. Kõlab hoiatavalt-ähvardavalt, kusjuures silmas peetakse ju teatavasti mitte ainult neljajalgseid villakandjaid, vaid ka kahejalgseid patustanuid.
Tänavusel lamba-aastal aga, kui sigadega väga halvasti ning piima- ja viljahinnad maas, võivad talvele muretumalt vastu minna need talunikud, kel koplitäis määgijaid majapidamises.
Seega ei maksaks täna oinaid ähvardada, vaid võiks kogu lambasoo auks hoopis pidulikuma õhtusöögi valmistada.
Head lamba-aasta mihklipäeva!
