Juba umbes aasta on Jõgeva linna noortekeskuses kolmapäeviti kokku saanud loovusring. Siin osalevad noored saavad ise otsustada, mida teha. Nende sõnul on ringis lõbus, sest noortejuht Marju Saviauk on lahedaim õpetaja.
Marju võttis lahti märkmiku, lappas pisut ja vedas näpuga järge. Ta on kogu plaani ja tegevused endale kirja pannud. Kuid nagu loovusringi nimigi ütleb, on loomingul iga tunni juures tähtis osa ja teemat päris paberilt võtta ei saa. “Mida me teeme, oleneb sellest, kui palju on osalejaid, milline tuju neil on ning mida nad teha tahavad. Aga plaanil on hea silma peal hoida, siis on ülevaade, mida noored on soovinud, ja saan vajalikud vahendid hankida,” rääkis Marju.
Abiks on ka kalender
144 loovusringi tunnist on juba pea pool ehk 65 tehtud. Marju sõnul on tal plaanis ka külalisi kutsuda. Ja miks mitte minna näiteks Sergei Jerjomini klaasikotta või teha šabloonmaalingut?
“Meil on välja kujunenud põhituumik, kes käib pidevalt kohal. Alati on ka uusi huvilisi, kes tulevad uudistama, mis meil toimub,” lausus noorsootöötaja.
Marju on vahel pidanud noortele selgitama, mida loovusring sisuliselt tähendab. “Panin selle nime, sest sinna alla saab paigutada kõikvõimalikke tegevusi alates kokkamisest kuni matkamiseni. Samas saame teha ka näputööd. Kasitöö-, kunsti-, loodus- või kokandusring kõiki neid tegevusi ei kata,” selgitas Marju, kinnitades, et loovusring on väga mitmekülgne.
Ringi tööplaanide koostamisel on abiks ka kalender. Kui mõni tähtpäev on tulemas, siis saab kohe midagi selleks puhuks meisterdada. Näiteks tehti halloweeniks laternaid ning karvaseid ämblikke. Latern sobis hästi pliiatsitopsiks ning karvane ämblik oli lihtsalt tore tegelane.
“Seebid, laternad, kotid, huulepulgad, tassid, märgid, võtmehoidjad, kaardid ning hulgaliselt sokke,” loetlesid loovusringi tulnud tüdrukud üles, mis neil kohe varasematest kordadest meenub. “Järgmisena ootame, millal hakkame kleepse tegema,” rääkisid tüdrukud lootusrikkalt. Marju muigas kavalalt ja teatas, et tal on juba selleks retsept olemas. Plaanis on teha ruumilisi kleepse, kus saab ära kasutada kõiksugu lainelisi papiribasid, mis on näiteks karpide tegemisest üle jäänud. Nii saab kihte ladudes huvitava tulemuse.
Ehted huvitavad alati
Sel kolmapäeval olid noortekeskuse vallutanud tüdrukud, sest teemaks olid ehted. Algselt mõttes olnud pildiraamid võetakse käsile hiljem. Kui osalejaid ringi alguses nappis, võttis Marju välja võlurohu – hulgaliselt pärleid, kette, konkse ja ripatseid, sest ehete tegemine huvitab alati. Sillerdavad pärlikarbikesed võtsid vaatajal silme eest päris kirjuks. Seda kinnitasid ka kümmekond tüdrukut, keda oli vahepeal juurde tulnud.
Laura Liis rääkis, et kõige keerulisem on ehete tegemise juures valik. Kui otsustad ära, millest teed, siis on juba lihtne. Laura Liis sättis end laua taha istuma, ümber punt sõbrannasid, kes valisid välja keesid ning ripatseid ning andsid neid järjest tema kätte. Tüdruk on korduvalt ehteid teinud ning teab, millised on hea kaelakee valmistamise nõksud. “Oluline on ripats keti järele ajada ja alles siis otstesse rõngad ning haak kinnitada. Muidu ei lähe ripats läbi ning võib jääda tagurpidi,” selgitas ta asjatundlikult, näidates pisikesi metallrõngaid ning töötades osavalt kumera otsaga, justkui kurenokka meenutavate tangidega.
Lotta Lisell jälgis tähelepanelikult Laura tegemisi ja proovis ka ise tema eeskujul meisterdada.
Oleneb, kes teeb
Laural ehte valmistamiseks palju aega ei kulunud, vähem kui poole tunniga oli kee valmis. “Tegelikult läheb isegi kiiremini, ma alguses valisin välja, mida teen, selle peale kulus ka aega,” täpsustas tüdruk.
Anna-Maria sahistas ehtevidinate kottides, proovis peegli ees üht-teist. Tüdruk tunnistas, et ta ei teagi, mida neist detailidest üldse kokku sobitada annab.
“Lasen Laura Liisil teha, tema oskab ja tal läheb see kiiresti,” sõnas tüdruk, kes koos teiste huvilistega ootas, millal Laura kaelakeed valmis saab. “Kindel värk, et Laura Liis esimest korda ehteid ei tee,” olid pealtvaatajad veendunud.
Kaelaehete tegemist jälginud Sandra sai valmis huvitavad öökullidega kõrvarõngad. “Mulle hakkasid need öökullid kohe meeldima, kui neid nägin, ning siis märkasin seda musta ketti. Teadsin, et need sobivad hästi,” ütles tüdruk oma tööd kontrollides. Selgus, et ühe ehte peab ikka uuesti lahti võtma.
“Öökull vaatab vales suunas ning tagumine kaunistuskett on hoopiski ette sattunud. Õnneks saan selle kiiresti korda teha,” nentis ta. Tüdruk kinnitas, et hakkab oma uusi kõrvarõngaid iga päev kandma. Tal oli plaanis ka käevõru meisterdada. Enda sõnul meeldivad talle kõrvarõngad ja käevõrud, aga kaelakeeinimene ta väga ei ole.
Väga lahe õpetaja
Peagi ühines Sandra põrandal ringis istuvate käevõrutegijatega. Ta oli vaimustuses keerutraadist, sest kui sinna pärleid lükkida, jääb mulje, nagu oleks käevõrusid mitu. Marju aitas traadi otsa väikese silmuse keerata, et pärlid traadilt maha ei veereks.
Traat oli üsna jäik, Marju abi kulus ära. “Marju on nii lahe, tema pärast me siin ringis käimegi,” teatasid tüdrukud.
“Siis on alati lõbus, kui Marju meid õpetab. Ta oskab hästi õpetada, saame kiiresti aru. Kui vajame abi, siis ta aitab. Pealegi mõtleb ta alati nii põnevaid asju välja, ” rääkisid tüdrukud läbisegi. Marju sõnul lähtub ta põhimõttest, et asi, mida tehakse, oleks praktilise väärtusega. Eelmisel nädalal tehti sussikotte. Tal olid samas ka näidised varuks. “Need olid enne kooli algust vajalikud asjad. Noored olid nii õnnelikud ja arutasid, kes paneb sinna vahetusjalatsid, kes aga trenniriided,” rääkis noortejuht, avaldades rahulolu, et valmistati midagi vajalikku.
Loovusringi on oodatud kõik huvilised. See on üks osa projektist, kus laps saab huvitegevuse käigus arendada oma sotsiaalseid oskusi. Samas on loovusring hea võimalus neile noortele, kes ei ole leidnud endale meelepärast ringi.
Projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste”
*Rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna toetustega
*On osa haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) tegevusest, mis suunatud laste ja noorte heaolule, formaalharidussüsteemi ja noorsootöö mitmekesistamisele, samuti ennetustööle
*Koostöös HTMiga viib programmi ellu Eesti Noorsootöö Keskus
*Partneriteks on justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ning Norra kohalike ja regionaalsete omavalitsuste liit
*Omaosalusega toetas ka Jõgeva linnavalitsus.
MARGE TASUR
