Põltsamaa vallas Kuningamäe külas tegutseva OÜ Viraito juhataja Toivo Kensi sõnul E-Piim Põltsamaa meiereid “piimasõda“ otseselt ei puuduta, sest sellest piimakombinaadist joogipiima kauplustesse ei saadeta.
“Piimaühistule piimandussõda survet ei avalda,” kinnitas Kens. Põltsamaa piimatööstuses kehtiv piimaliitri hind sai paika kaks kuud tagasi. Juustupiimaliitri eest maksab piimaühistu tootjatele 3,1 ning eliitpiimaliitri eest 2,85 krooni. Toivo Kensi sõnul on seda piimatootjale tegelikult vähe. Piimatootjate olukorda on mõistnud ka firmad, kellelt ostetakse rapsikooki ja mineraale. Samas ei saa ka nemad oma kauba eest lõputult raha oodata. “Sügisel saabub tõehetk, mis edasi saab,” rääkis Kens, kelle sõnul on võile siiski praeguseks juba täiesti arvestatav nõudlus tekkinud ja ka selle hind on natuke tõusnud. Sama kehtib piimapulbri kohta.
Hind võib kerkida novembris
Praegune piima ja piimatoodete hinnasõda tuleneb Toivo Kensi hinnangul ikkagi ainult kaubanduskettide omavahelisest konkurentsist, kus ostukorvi hinda reguleeritakse peamiselt just igapäevaste toidukaupade hindadega. “Praegu on nõudlus piima ja piimatoodete järele tublisti vähenenud,” tõdes Kens, kuid loodab enda sõnul, et E-Piim suudab piima kokkuostuhinda alates novembrikuust tõsta. Hilissügisel, talvel ning varakevadel peaks nõudlus piimale olema suurem. Kensi sõnul on ka piimatöötlejatel tõsine miinus ees ja kasumiaruanne tuleb korda saada. Pangad sõlmivad faktooringulepinguid ainult kolme kuni kuue kuu peale, lepingu lõppemisel tuleb pangale esitada uus kasumikaruanne. Kui pank leiab, et see ei ole korras, siis lepingut ei pikendata.
E-Piimas alandati piimandusturu olukorra tõttu palku varakevadel, Viraito laudatöötajate palku on tänavu kärbitud juba mitu korda. Toivo Kens loodab, et olukord piimandusturul paraneb ja sellel aastal nad rohkem inimeste palkade kallale minema ei pea.
Õnne Piimakarjatalu juhataja Mati Kivi sõnul pole praeguse piima kokkuostu hinna juures võimalik toime tulla. “Oleme kõik kulutused viinud minimaalseks,” kinnitas Kivi. “Palkade vähendamiseni pole meil praegu veel olnud põhjust minna.”
Praegu on söödavarumise aeg ja Mati Kivi sõnul tähendaks praegusel hetkel palkade kallale minek seda, et osa tööd jääks tegemata.
“Kui söödavarumine lõpeb ja kõik sügistööd tehtud saavad, siis läheme kindlasti üle lühendatud tööajale ning ega me pääse ka palgakärbetest, muidu kevadeni välja ei vea,” tõdes Kivi.
Häbi osta nii odavat piima
Samas ei arva Kivi, et üldise piimahinna languse on põhjustanud ainult kaubanduses peetav hinnasõda, see on ülemaailmse majanduskriisi tulemus. Mati Kivi usub, et kaubanduses peetava hinnasõja puhul on pigem tegemist reklaamitrikiga. Piim on hinnatundlik toidukaup ja inimesed tarbivad seda küllaltki palju. Kui üks kaubanduskett laseb piima hinna tuntavalt allapoole, siis inimene läheb sellesse poodi ja ostab sealt lisaks piimale ka muud kaupa. Piimahinna langus on aga tegelikult ära peidetud muude piimatoodete hinna sisse. Paraku survestavad kaubandusketid ka piimatöötlejaid — püütakse dikteerida ostetavaid koguseid ja hinda.
“Kui piima tootmiseks tehakse põllumajanduses tohutult tööd, siis minul on tõesti häbi osta poest piima nii odavalt osta,” lausus Kivi.
Kui piimandusturul olukord ei parane, siis on Õnne Piimakarjatalu juhataja sõnul tõsine oht, et osa piimatootjaid läheb pankrotti. “Mina näen küll seda ohtu, et osadel põllumeestel tuleb kevadeks tegevus lõpetada,” hindas Mati Kivi põllumajanduse olukorda. Tema sõnul ei tähenda piimatootja pankrot mitte ainult ühe ettevõtte pankrotistumist, vaid see toob endaga kaasa ka muid negatiivseid tagajärgi.
“Võin kinnitada, et põllumehed pole kunagi pessimistid olnud ja teavad, et hädaldamine ega halamine elu paremaks ei muuda. Kas keegi kujutaks ette olukorda, kus Põltsamaa valla üks suuremaid tööandjaid, Eskus tegutsev Õnne Piimakarjatalu paneks ühel päeval uksed kinni ja jätaks 45 inimest tööta. See tähendaks sotsiaalset katastroofi. Minu visioon on ikka selline, et katsume raskel ajal kuidagi toime tulla, karja säilitada ning iga päev jätkuvalt toodangut müüa. Minu soov on, et inimesed saaksid Eskus oma igapäevaelu elatud – maksud makstud, lapsed koolitatud,” rääkis Mati Kivi, kinnitades, et usub optimistina olukorra paranemisse.
iii
TOOMAS REINPÕLD
