Olenevalt sortidest valmib raps põldudel erineval ajal, mistõttu ühtedes põllumajandusettevõtetes on saak juba koristatud, teistes alustati selle tööga aga alles hiljuti. Enamik Jõgevamaal kasvanud rapsist müüakse Werolisse.
iii
Esmaspäeval lõpetati rapsi koristamine Puurmani Põllumajandusühistus. “Tänavu oli meil rapsi külvipind 167 hektarit ja koristada veel 13 hektarit,” ütles tegevjuht Arvi Kink, kelle sõnul andis tänavu kõige paremat saaki rapsisort Campino: hektarilt saadi 2, 5 tonni.
“Üldiselt oli saak ebaühtlane; kohati hea, kohati kehvem. Mõnda põldu kahjustasid ka taimehaigused,” lisas Kink.
Põltsamaa vallas Mällikvere põllumajandusühistus hakati rapsi koristama eelmise nädala lõpus. “Meil on rapsi 220 hektaril ning esimesel päeval koristasime seda 15 hektarit. Esimeste koristuspäevade põhjal võib saagikuseks prognoosida 3 tonni hektarilt,” ütles firmajuht Meelis Kaljuste.
Puurmani Põllumajandusühistu müüb teatud koguse rapsi Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu kaudu Painkülas asuvale aktsiaseltsile Werol Tehased. Vastu saadakse ka rapsikooki. “Suur kogus rapsi jääb ladudesse põllumehele paremaid hindu ootama,” ütles Arvi Kink.
Mällikvere Põllumajandusühistu pole rapsi müümiseks veel lepinguid sõlminud. Firmajuht Meelis Kaljuste aga kurtis, et rapsi hind on liiga madal.
Hinda mõjutab Euroopa turg
Werol Tehaste juhatuse liikme Meelis Virro kinnitusel jõuab enamik Jõgevamaal kasvatatud rapsist lõpuks ikkagi nende ettevõttesse. “Tegutseme väga avatud turul ja saame oma toodangut ehk rafineeritud toiduõli ja rapsikooki müüa sama hinnaga kui ükskõik milline tootja Euroopas. Erinevus võib olla vaid transpordikuludes.
Sellest tingituna ostab Werol ka toorainet rapsi kokku Euroopa hinnatasemetelt, näiteks täna on baashinnaks 3750 krooni tonni eest. Konkreetse rapsikoorma hind sõltub paljuski siiski selle kvaliteedist, mis omakorda oleneb ilmastikust, põllumehe oskustest-teadmistest ja eeltöötlusest (kuivati, puhasti). Eeltoodut arvestades võib kvaliteet tingida baashinna alanemise kuni 25 protsenti või hoopis hinnatõusu kuni 10 protsenti,” rääkis Virro.
Tänavuse rapsi kvaliteedi kohta ei teadnud Meelis Virro veel lõpphinnangut anda. “Enamik selle aasta saagist on veel põllul, esimeste tuhandete tonnide pealt ei ole võimalik kogu saagi kohta midagi öelda. Seninähtu põhjal võin aga öelda, et selleaastane taliraps ja varajased suvirapsid on olnud väga hea kvaliteediga, mis tähendab, et seemne õlisisaldus on kõrge,” rääkis ta.
Virro sõnul on Werol Tehased kümne tegutsemisaasta vältel varunud keskmiselt 65 kuni 70 tonni rapsi aastas.
“Ka käesolev hooaeg ei erine varasematest. Kindasti ostame kuni 70 000 tonni rapsiseemet, mida kasutame tootmises kuni 2010. aasta augustini. Suurem osa aastasest vajadusest on praeguseks juba lepingutega kaetud, mis aga ei tähenda, et me täiendavatele pakkujatele ära ütleksime. Weroli ostuosakond on alati valmis põllumehed ja ettevõtjad ära kuulama ning omapoolsed pakkumised tegema.”
iii
JAAN LUKAS
