Möödunud reedel tähistas Jõgeva “Rohutirtsu” lasteaiapere asutuse 30. sünnipäeva. Paar päeva enne juubelipidu avati kultuurikeskuses tähtpäevale pühendatud fotonäitus, mis võtab ülevaatlikult kokku kolme aastakümne tegemised ning olulisemad muutused.
Näituse fotokollaažidel rullub lahti lasteaia ajalugu alustades maja valmimisest ja avamisest 1985. aastal. Lasteaed on olnud neil aastatel muutustekeerises. Fotod annavad hea ülevaate ajast, mil oli avatud vaid pool majast, sest teised tiivas käisid veel ehitustööd. Oli periood, kui lapsi õpetati nii eesti kui ka vene keeles, ja on nähtud ka aega, kui lapsi oli vähe ning oma tiiva alla võeti ka algkoolilapsed.
Uue sajandi alguses liitus “Rohutirts” tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga. Üks olulisemaid hetki lasteasutuse ajaloos on renoveeritud maja valmimine viie aasta eest.
Lisaks saab näitust külastades kogeda äratundmisrõõmu, sest leiab fotosid endistest kolleegidest, ühistest väljasõitudest. Lapsed on üllatunud, kui leiavad piltidelt oma vanemaid õdesid ja vendi.
Reedel kogunesid aga sünnipäevalised lasteaia saali. Peopäevaks oli end valmis panud ka lasteaia maskott, rohutirts Ruudi. See ongi ju tema kõige tähtsam päev, mida peab laste ja heade sõpradega tähistama. Esinesid vilistlased muusikakoolist ja lasteaia õpetajate ansambel. Üllatusena astusid lavale väikesed näitlejad, kes tõid Ruudile sünnipäevaks kohvritäie rõõmumulle. Vallatud mullid panid plehku, kuid pilveratsude, vikerkaarelohe ja printsessi abiga jõudsid need siiski õigesse kohta.
Muutused hoiavad värskust
Sünnipäevaliste seas oli ka lasteaia kauaaegne direktor Liivi Noodla. Üle veerand sajandi lasteaeda juhtinud naine kinnitas, et tal on hea meel ja kodune tunne siia tulla. Noodla sõnul oli aeg, mil ta Jõgeva lasteaias töötas, väga huvitav. “See oli suurte muutuste aeg, kogu aeg juhtus midagi. Kõige oodatum oli muidugi maja renoveerimine 2010. aastal. 1985. aastal, kui hoone valmis, ei olnud ehituskvaliteet nii hea. Ikka siit sealt midagi logises. Uus maja oli kõige suurem ja vajalikum kingitus,” kinnitas endine direktor.
Liivi Noodla jaoks on ka “Rohutirtsu” nimel eriline tähendus. Kui lasteaed oli kuue aastane, polnud majal ikka veel nime. Toonane direktor võttis nõuks, et kindlasti on nimi vaja leida. Et asuti Tähe tänava läheduses, kaaluti Tähekest. Aga maja aadress oli ju ikkagi Rohu tänav. Vaja oli nime, mis lapselgi meeles püsiks. Liivil tuli idee, et kuna nii Rohu tänava lasteaia kui kooli ümber on palju tirtse ja põnne, võiks nimi olla “Rohutirts”. Tänaseks on lasteaial kaasaegsed ruumid, kus tegeletakse mitmete põnevate asjadega. Liitutud on Kiusamisest vaba programmiga, käiakse palju õues õppimas, edendatakse tervist ning ollakse edumeelselt kõigele uuele avatud.
Hinnatud koostöö
Külalised oli ühel meelel, et lasteaiapere on hea koostööpartner. Väärtustakse omavahelisi häid suhteid ning ettevõtmisi. Jõgeva muusikakooli direktor Merike Katt avaldas heameelt lasteaia ja muusikakooli ladusa koostöö üle. “Oleme ennast vaikselt sisse smugeldanud, meil on siin laste lauluring ning tantsulaste rühm. Meid on Jõgeval nii vähe, et teisti ei olegi mõeldav – jagame lapsi rõõmuga,” sõnas Katt.
Vooremaa konverentsilt otse sünnipäevapeole tulnud Jõgeva linnapea Aare Olgo tõdes, et praegu ei ole veel teada, milline on linn kahe aasta pärast, kuid lasteaead “Rohutirts” on kindlasti alles ka kahekümne aasta möödudes. Olgo lisas, et omavalitsuste ühinemised võivad tuua kaasa häid muutusi hariduse osas. “Ümber Viljandi ühines neli valda ja lasteaiaõpetajate palk tõusis 770 euroni. Aga meil on palk ühinematagi 780 eurot ja saan öelda, et järgmisel aastal tõstame palku veelgi,” lubas linnapea. Ta andis lasteaiale üle rahalise kingituse, mille eest ostetakse õmblusmasin. “Meil on õmblusmasin pikka aega mõttes olnud. Nüüd saavad kasvatajad lastele esinemisteks kostüüme õmmelda. Muidu võeti ikka riie koju ja tehti seal. Masin leiab palju rakendust,” kinnitas lasteaia direktor Heli Torm.
MARGE TASUR
