Aegade jooksul on rahana kasutusel olnud nii sool, vili, tubakas, teokarbid kui ka karusnahad ja väärismetallid. Tehnoloogia areng on raha ja kogu panganduse arengut aga tundmatuseni muutunud.
Kui mobiiltelefonid asendusid nutitelefonidega ja hakkasid imiteerima arvutite võimalusi, hakkasid ka pangad üha enam mobiilsusele rõhku panema.Tänapäeval pole vaja joosta pangakontorisse ega isegi arvutit omada, et teha väiksemaid ülekandeid.
Mobiilipanga kaudu on võimalik maksta arveid, kanda üle raha ja hoida pilku peal oma rahalisel seisul. Igal suuremal pangal on mobiilirakendus, mis võimaldab jooksult kõik vajalikud toimingud ära teha.
Ootused muutuvad
Ka Eestis kogub mobiilipangandus üha enam populaarsust. Aastaga on maksete arv mobiilis kasvanud 62 protsenti, maksed kontoris on samal ajal langenud 25 protsenti.
Sertifitseerimiskeskuse andmetel tehakse Eestis mobiil-IDga igas kuus umbes 1,8 miljonit toimingut, millest 75 protsenti on pangatoimingud. Näiteks ajab Swedbanki mobiilipangas iga kuu oma finantsasju üle 80 000 inimese ning mobiili vahendusel sooritatakse iga kuu ca 245 000 makset, mida on 8,74 korra enam kui kontorites.
Juba praegu tehakse enamik makseid mobiilis või veebis. Eriti populaarne on mobiil-ID kasutamine Y-põlvkonna hulgas. See on põlvkond, kellest kümne aasta pärast saab suure tõenäosusega kõige enam teeniv rühm.
See omakorda tähendab aga, et pangad peavad tegema suuri jõupingutusi, et millenniumipõlvkonna soovidega kaasas käia.
Tehnoloogia areng, innovatsioon ja klientide ootused on kolm faktorit, mis kõige enam pangandust muudavad. Seetõttu on paljud eksperdid veendunud, et tulevikupangandus saab olema erinev, väga erinev sellest, milline on pangandussüsteem praegu. See aga ei tähenda, et mobiilsus ja mobiilipangad hakkaksid asendama kontoreid. Küll aga ennustatakse, et kontoreid hakatakse kasutama peamiselt nõuannete saamiseks eksperdilt
Kontorite esmane ja peamine eesmärk on edaspidi klientide nõustamine, õpetamine, abistamine finantsküsimustes.
Biomeetrilised lahendused
Mida toob aga kaugem tulevik? Payments Council on ennustanud, et aastaks 2025 kasutame maksmisel peamiselt oma sõrmejälge. Seega pole vaja kasutada enam mingeid paroole ega ka koodikaarte. Inimese sõrmejälg, silmad, olek ja isegi see, kuidas ta hoiab oma mobiiltelefoni, aitavad luua süsteeme, mille abil on võimalik end identifitseerida ja seeläbi turvaliselt ka makseid teha.
Seega, kliendi jaoks muutub kõik oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks. See tundub praegu veel täieliku utoopiana, kuid 20 aastat tagasi oskasid vähesed sedagi näha, et makseid on võimalik sooritada üksnes mobiiltelefoni kasutades.
ARNO PAE, Swedbanki elektrooniliste kanalite juht
