Kooliaasta algus tähendab paljudele tudengitele ja nende vanematele suuri väljaminekuid – tuleb soetada õppevahendid, katta elamis- ja transpordikulud. Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse uuringu järgi peab 65 protsenti lapsevanemaid oluliseks koguda raha selleks, et laps saaks omandada kõrghariduse Eestis, 49 protsenti vanematest panustaks lapse õpingute toetamisele välismaal.
Laste jaoks säästab 64 protsenti vanematest
Küsitluse andmeil peavad lapse ülikooliõpingute toetamiseks raha kogumist oluliseks 83 protsenti Tartus, Pärnus, Narvas ja Kohtla-Järvel elavatest ning 57 protsenti Tallinna lapsevanematest. Eesti inimesed tahavad pakkuda oma lastele rahalist tuge, olgu siis kõrghariduse omandamise toetamiseks, iseseisva elu alustamiseks või juhuks, kui vanema endaga peaks midagi juhtuma ja temast enam aitajat ei ole. Laste jaoks on säästma asunud 64 protsenti lapsevanematest.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt 2013. aastal läbiviidud uuringu järgi ulatuvad bakalaureuseõppe tudengi keskmised kulud kuus 540 euroni. Rahaasjade teabekeskuse tellitud küsitluse andmeil hindab 71 protsenti lapsevanematest lapse õpingute ja elamisega seotud kuludeks 200-600 eurot kuus. Kümnendik vastajatest hindas üliõpilase kulude suuruseks kuni 220 eurot ja sama palju vastajaid arvas, et kulud ühes kuus ületavad tudengi kulud 600 eurot.
2013. aastal rakendunud kõrgharidusreform kaotas avalik-õiguslikes ülikoolides tasulised õppekohad, võimaldades tasuta kõrghariduse kõikidele päevase õppe tudengitele, kes lõpetavad ülikooli nominaalajaga. Õppemaksu puudumine küll leevendab tudengite rahalist hakkamasaamist, kuid elamiseks vajalik raha tuleb ikkagi leida. Täiskoormusel õppimine ja surve lõpetada õpingud nominaalajaga vähendavad üliõpilaste võimalusi õpingute ajal töötada.
Investeering haridusse tasub ära
Et kõrghariduse omandamisega kaasnevad kulutused, mida riiklikud õppe- ja sotsiaaltoetused ei kata, tuleb lapsevanematel mõelda sellele, kuidas oma last õpingute ajal toetada. Vajaliku kõrgharidusfondi kokkukogumine on valutum, kui see on hajutatud pikema aja peale. Näiteks alustades säästmist lapse 3-aastaseks saamisel ja pannes iga kuu kõrvale lapsetoetusega võrdne summa, koguneb 15 aastaga ehk lapse ülikooliealiseks saamise ajaks 8100 eurot, seda ilma intressi ja muud raha kasvuvõimalust arvestamata. Mõistlik on seejuures otsida võimalusi raha hoiustamiseks või investeerimiseks viisil, mis kogutud summat kasvatavad, et inflatsioon arvelduskontole kogutud raha väärtust aja jooksul ei vähendaks.
Kui suureks kujuneb lõplik summa, mis kulub ühele lapsele hariduse andmiseks, on keeruline täpselt ette näha. Tudengi väljaminekud sõltuvad väga mitmest tegurist, eelkõige aga sellest, kas õppur elab vanematekodus või üürikorteris. Kui lähtuda uuringust, mis ütleb, et üliõpilase kulud on ligi 500 eurot kuus, kulub bakalaureuseõppe läbimiseks suurusjärgus 14 000-15 000 eurot. Kui lapsevanemal on valida, kas toetada tudengit oma igakuisest sissetulekust või kasutada kasvõi osaliselt säästusid, on viimane kindlasti paremaks lahenduseks. Investeering haridusse tasub end aga igati ära, andes hiljem tööturul eeliseid ja eneseteostuses suurema vabaduse.
Küsitluse viis tänavu maikuus Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi TNS Emor, kokku osales uuringus 500 vastajat vanuses 15-74.
LEE MARIPUU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus
