7. aprill 1983
Saadjärve kolhoosi käsitööring töötab juba kolmandat aastat. 15 nobedate näppudega naist käib talviti koos kord nädalas. Nüüd tekitas elevust rajooni tarbekunstinäitus, kus oli hulgaliselt väljas ka Saadjärve naiste töid. Põltsamaa kudumisringiga vahetati kogemusi juba möödunud aastal, 18. märtsi õhtul tulid Saadjärve tuulikusse kokku Vändra, Põltsamaa ja Saadjärve kudumisringi naised.
Saadjärve ringi organisaator Malle Eddor tutvustas oma ringi tööd. Ta kiitis ka tublisid naisi, kes kuni 10 km kauguselt tulevad kord nädalas kokku, et näidata tehtut ja õppida uut. Raskusi on juhendajate leidmisega. Kimbutab materjalipuudus.
/…/
Istuti peolauas, vahetati muljeid ja leiti, et näputöö on ikka naiste töö.
MADLI KAASIK, “Kohtumisõhtu Saadjärve tuulikus”
9. aprill
…
Üksijäänud jäälaigud higistavad päikesest, ootavad piiskhaaval ühinemist, taevassetõusu, et peagi uuesti maale langeda. Vist siis kordab vanem põllumees kunagi öeldut: üks kena kevadine lumesadu on põllule sama hea kui mitu koormat laudasõnnikut.
/…/ “Mis sa, kurat, koperdad, löön su maha!” To-hoh, tuhat tonti lahti! Mis juhtus, imestab ta ja näeb, et poisikesed vallatlevad lustist omavahel ja öeldu pole tõsiselt ega temale mõeldud. /…/ Ropud sõnad ja nilbed naljad kipuvad igapäevitsema. Meie toimetusse jõudis kaebekiri ühe naabri kohta, kes teist pidavat väga ropult sõimama väljenditega nagu…
Edasi järgnes pool lehekülge mitmekeelseid sõnu, mida me tavaliselt teame, aga teistele ei ütle ja ära ei trüki. /…/ Nalju ja jutte “sellesamuse” ümber võib arvukatest pulmalehtedest lugeda ja kuulda ka mõnede tantsuorkestrite vahekommentaarides. Jah, viimasel ajal pakutakse juba nii palju nalja, et võtab tõsiseks.
Kevad vuliseb. Kisub sajule, arvab ta. Pedja on kallastest kaugel väljas. Mis pagana pärast, mõlgutab ta, Painküla tammi lahtimale ei tehtud. Jõeäärsete uute aianduskruntide põlluramm liigub Emajõe poole, ka mõned puuriidad kisuvad sinnakanti.
…
ARDI KIVIMETS, “Viis kevadist hetke”
16. aprill
Üle kuuekümne aasta on eesti põllumees Jõgeva Sordiaretusjaamast sordiseemet saanud. Siinses uurimisasutuses aretatud ja kasvatatud algseeme on jõudnud ka vennasvabariikidesse. Siin on aretatud ja parandatud ligi 150 sorti. Mullu võeti Jõgeva Sordiaretusjaamalt vastu riiklikku sordikatsetusse neli uut sorti: söödahernes ’Varko’ (autor Harri Hindoalla), timut ’Tia’ (Herbert Korjus), valge ristik ’Tooma’ (Mart Jaagus koos Valve Smoljakovi ja Evald Raudsepaga) ja aeduba ’Ares’ (Valve Jaagus koos Maia Raudsepinguga).
Käesolev viisaastak kohustab sordiaretusjaama riigile üle andma kaheksa uut sorti. Igapäevatöö on pingsalt aeganõudev. Sordiherne ’Varko’ terahaaval sünd algas 1959. aastal, valge ristiku ’Tooma’, mis mõeldud põhiliselt sookarjamaadel kasvatamiseks, lähtematerjal koguti 1962. aastal.
…
ARDI KIVIMETS, “Homme on nõukogude teaduse päev”
19. aprill
Jõgeva KEK-is algas kommunistlik laupäevak kohaliku raadiosõlme saatega. Tööperet tervitas juhataja asetäitja, parteialgorganisatsiooni sekretär Ain Saarse. Kolhoosiehitajatel jätkus töö oma kaubanduskeskuse ehitusel. Abis oli ka kontorirahvast ja paarkümmend inimest kooperatiivist.
…
Jõgeva KEK-i laupäevakustaabi ülem Matti Põder andis teada, et sellel päeval anti 18 000 rubla eest toodangut. Ehitus- ja montaažitöid tehti 13 000 rubla eest.
MAIT KIVIVALD, “Ehitajad töötasid tulemuslikult”
***
Täna, 19. aprillil kell 19 on kõik luulesõbrad oodatud Jõgeva näidissovhoosi klubisse, kus kirjandusõhtuga tähistatakse eesti luule ühe suurkuju Marie Underi sajandat sünniaastapäeva. Marie Underist räägib kirjanik Oskar Kruus, luulet loeb Vaimastvere 8-kl kooli õpetaja Endla Lell.
RIINA PAULUS
23. aprill
Leian 1958. aasta 8. aprilli koltunud ajalehest sõnumi pealkirjaga “Segakoor alustas tegevust”. Kirjutatud on nõnda: “Koori organiseerimise mõte sai alguse Jõgeva keskkoolist. Kooli direktor E. Trull ja lastevanemate komitee esimees E. Gustke võtsid Jõgevale segakoori loomise oma südameasjaks ja tegid ära suure organiseerimistöö.”
/…/
Sõnumi autor on koori dirigent Elvi Mitt. Nüüd on sellest veerand sajandit möödas. /…/
Segakoori lauljate rivis seisab tänagi neid, kes kooris selle sünnist saati laulnud: Kusta Erma, Heiti Kotkas, Uno Kütt,
Tiina Müür, Agathe Narits, Valve Raava, Urve Sepp, Evi Täht, Erene Vaher, Laine Väät. /…/
Koori elus on olnud paremaid ja halvemaid aegu, hiilgeaegu ja tagasihoidlikumaid aastaid. Aga kas ongi see kõige olulisem, millises vormis just parasjagu püsitakse. Ehk on parim see, kui lauluarmastus kandub edasi aastast aastasse, kui laulud ei lõpe. Võib-olla tuleb kord aeg, kus nii mõnigi endine Jõgeva segakoori laulja vaatab käidud eluteele tagasi ja leiab sellel teel kooris laulmise aegadel olevat väga tähtsa koha.
…
VAIKE KÄOSAAR, “Lauluga läbi aastate”
