Nädalavahetusel peeti Jõgeval esmakordselt vabariiklikku Noorkotkaste olümpiat, kus omavahel võistles üle saja poisi Eestist ja ka naaberriikidest.
iii
Olümpia korraldamise idee tekkis Noorkotkaste organisatsiooni peavanemal Silver Tammel. Olümpia on vahelduseks tavalistele Kaitseliidu õppelaagritele. Kümme võistlusala valis välja Jõgeva maleva Noorkotkaste juht Kristian Vaarpuu.
„Alade valikul pidasin silmas seda, et edu saavutamiseks on osalejatel tarvis loovat mõtlemist ja teha head meeskonnatööd,” selgitas Vaarpuu.
Võistlusaladeks olid takistusraja läbimine, paadisõit, kiviheide, vibulaskmine, odavise, teatejooks, pikamaajooks ja nöörseiklus. Paljud alad olid sellised, mida enamik osalejatest polnud kunagi praktiseerinud. Enne võistlust oli poistel võimalus vastavat ala ka harjutada (v.a paadisõit). Võisteldi kahes vanuseklassis: 8-13-aastased ning 14-17-aastased. Tegemist oli meeskondliku olümpiaga. Igas meeskonnas oli neli liiget ning pärast võistlusala arvestati meeskonna liikmete tulemused kokku.
Laupäeval alustati jooksuvõistlusega. Ka see ala ei olnud traditsiooniline. Omavahel võisteldi Cooperi testis, kus võitis see, kes kaheteistkümne minuti jooksul suutis läbida kõige pikema distantsi. Vibulaskmine viidi läbi Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil. Enamik osalejaist polnud elu sees vibu käeski hoidnud ning enne võistlustulle astumist said poisid tublisti harjutada.
Oluline meeskonnavaim
Takistusrajal tuli poistel läbida raske rada, kus tuli ronida üle plankseina, roomata takistuste alt ja tippima läbi rehviraja. Sel võistlusel olid edukad need, kel oli piisav füüsiline ettevalmistus. Seevastu nöörseiklusrajal tuli appi võtta nuputamisoskus. Nöörid olid keerutatud ümber mitme puu ning poisid olid rakmetega kinnitatud nööri külge. Osavust ja loogilise mõtlemist kasutades tuli ettenähtud distants nööripundart pidi läbida. „Sel alal ei ole pelgalt heast füüsilisest vormist kasu, tarvis on ka loovat mõtlemist,” tõdes Vaarpuu.
Veel rääkis mees, et ka erinevate malevate juhid sattusid võistlusest niivõrd suurde hasarti, et kippusid aeg-ajalt võistlejaid segama. „Seekord oli tegemist puhtalt noorte võistlusega ning rühmajuhte me sinna ei kaasanud,” selgitas mees. Seega pidid rühmajuhid oma võistlushimu rahuldama võistlejatele kaasa elades.
Pühapäeval võisteldi Jõgeva aleviku staadionil ja paadisõidus Pedja jõel. Võistluspaika läksid osalejad jalgsi ning seda mitte ainult treeningu mõttes, vaid ka selleks, et ümbruskonnaga tutvuda.
Paadiga sõitsid võistlejad vaid risti üle jõe. Kuna distants oli sedavõrd lühike, ei õnnestunud ühelgi meeskonnal alust kummuli keerata ega ka ise paadist välja pudeneda. „Paadisõit on ju täielik meeskonnatöö, kui füüsilist jõudu on võistlejail palju, kuid koostöö ei klapi, jääb tulemus siiski kesiseks,” rääkis Vaarpuu ning kinnitas, et võistlus oli suhteliselt tasavägine.
Hea koostöö ja läbisaamine
Vaarpuu sõnul said meeskonnad omavahel hästi läbi ning mingit vaenu ega ka tülpimust ei olnud märgata. Ka meeskonnasiseseid pingeid ei täheldatud, parema koostöö nimel saadi üksteisega äärmiselt hästi läbi. „Isegi pärast võistluspäeva mängisid poisid koos jalgpalli ja korvpalli, ei olnud väsimuse ega erimeelsuste märke,” sõnas Vaarpuu.
Pärast kahte tihedat võistluspäeva kuulutati välja võitjad. Nooremas vanuseklassis saavutas kolmanda koha Jõgeva rühm, teise koha sai Läti meeskond ning esikoha pälvis Põlva rühm. Vanemas vanuseklassis olid kolmandal kohal lätlased, teine koht kuulus Alutaguse rühmale ning esikoha saavutas Võru meeskond. Vaarpuu sõnul tegid lätlased väga tublit tööd, mille tõestuseks on ka poodiumikohad mõlemas vanuseklassis. Lätlaste rühmad olid hästi distsiplineeritud ning ka nende ettevalmistus oli väga hea. Head tööd tegid ka Jõgeva malevat esindanud Tabivere poisid, kes saavutasid nooremas vanuseklassis kolmanda koha.
iii
EILI KOITLA
