Metsamehed teavad metsa väärtust. Vaid tänu metsameeste üksmeelsele vastuseisule nurjati aastaid tagasi reformierakondlasest keskkonnaministri plaan vähemalt pool riigimetsa erastada – tema sõnul oli seda liiga palju.
Nüüd on jälle ministriks reformierakondlane ja sama plaan lauale löödud. Teisisõnu, tahetakse avada kõik teed riigimetsa hiilivaks erastamiseks. Ja siis pole muud kui saed undama… Keegi meist ei kujuta Eestit ette ilma metsata, mis on meile aastasadu pakkunud kaitset ja andnud toasooja, kus oleme seenel ja marjul käinud või lihtsalt hingejõudu kogunud.
Ennatlikud ümberkorraldused
Mis siis riigimetsaga lahti on? Riigimetsa Majandamise Keskuses (RMK) käivitati pilootprojekt, kuid struktuuri ümberkorraldustega alustatakse enne, kui projekti tulemused on selgunud. Pilootprojekti tähtaeg oli 15. aprill, kuid see ajavahemik ei võimalda hõlmata kõiki metsas tehtavaid töid, näiteks metsakultuuride rajamine ja hooldamine, samuti noorendike hooldustööd langevad ju kevadele ja suvele. Kuidas siis nimetatud projektiga üldse on võimalik hinnata nendeks tegemisteks vajalikku koormust? Arusaamatuks jääb seegi, millest ikkagi tuletati töökohtade arv ehk töökoormus. Nii tundubki, et projekt on välja mõeldud lihtsalt rahustamiseks, ja et tegelikult on asi ministeeriumi seinte vahel juba ammu ära otsustatud.
Reformiga on antud ühiskonnale eksitavaid signaale, kaugeleulatuvaid otsuseid on tehtud üksikute näitajate põhjal. Kõlama on jäänud väited, et RMK tegevus ei ole efektiivne. Kui võrrelda RMK tegevust Soome Metsähallitusega, siis RMK-l on palgakulude osa käibest veerandi võrra ja tegevuskuludest poole väiksem. Seega võib RMK tegevust pidada Soome riigimetsaasutuse omast tõhusamaks. Rääkides veel arvude keeles, siis RMK 2007. a kasum ulatus üle 300 mln krooni, lisaks maksti üle 200 mln krooni metsatulu riigieelarvesse ja praegu on RMK pangakontodel ligi 500 mln krooni vabu vahendeid. Siit järeldub, et RMK ümberkorraldusi ei saa põhjendada väikse kasumiga.
Lõhutakse riigimetsa järjekestvus
Praegust riigimetsandust, mida kannavad ühtlaselt üle Eesti paiknevad metskonnad, ähvardab likvideerimine. RMK asjatundmatu juhtkond on ilma põhjaliku analüüsita ja asjaosaliste arvamust eirates otsustanud 63 metskonnast alles jätta vaid 17, 550 kõrgharitud metsandusspetsialistist jääks tööle vaid 250. Väidetavalt on kavas lahutada metsa kasvatamine, majandamine ja müük. See lõhuks ühtse riigimetsa järjekestvuse, kaotaks peremehe ning kohapealse järelevalve.
Ohtu satub 50 elujõulist metsandusasulat üle Eesti, sest kui metskond külast-vallast kaob, hakkab ümbruskonnas elu hääbuma. Vaevalt küll, et kõik ameti kaotanud saemeheks hakkavad või seda suudavadki, pigem otsitakse uus töökoht kusagil mujal, kaugemal. Üldjuhul toob see kaasa ka elukohavahetuse ja nii võivad mõned endised metskonnakülad päris tühjaks jääda. Kui seni oleme maa tühjenemist vaid aimamisi tajunud, siis praegune protsess lükkab selle pöördumatult käima.
Kui poliitik-lapsesuu Jüri Mõis Mõni aasta tagasi kõiki mõistlikke inimesi Tallinna kutsus, kuna ülejäänud Eestil polevat mingit perspektiivi, tõusis sellest suur lärm ja arutelu. Praegune valitsus toetab Mõisa kutset innukalt, vähendades järjekindlalt riigi kohalolekut ja tuge. Maal elavate inimeste arvelt kokku hoides annab riik neile ühese sõnumi: riigil ei ole teist kasu, vaadake ise, kuidas hakkama saate! Mis siis imestada, et rahvas ei käi valimas, ei usalda poliitikuid ning peab nende palka ebaõiglaselt kõrgeks.
Hiiliv erastamine käega katsuda
Juba töölepinguseadusega järele proovitud teerullitaktika on kinnitanud valitsuse juhterakonna veendumust, et huvirühmadest saab silmagi pilgutamata üle sõita. Veelgi enam – elupõlistel metsanduse asjatundjatel pole isegi võimalik oma sõna öelda, sest suures reformihurraas on mõnedki neist osutunud üleliigseks.
Valvsusele sunnivad ka põhimõttelised muudatused, mida kavandatakse Keskkonnaministeeriumis uue metsaseaduse eelnõuga – selle puhul pole huvirühmade ja teadlaste kaasamisega samuti vaeva nähtud. Ohumärke leiab sellest enam kui küll: seadusest tahetakse välja viia minimaalne riigimetsa pindala (20 protsenti) ja kaotada riigimetsa mõiste, soovitakse luua võimalus riigimetsa võõrandada ja kasutusse anda, seadusest kaotatakse puistute raievanus, millest alates lageraie on lubatud, tahetakse kaotada hoiumetsa ja kaitsemetsa kategooriad. Ning tagatipuks välistab seadusemuudatus metsanduse arengukava arutelu Riigikogus, seega eitab rahvusliku kokkuleppe vajadust. RMK nõukogule antakse võimalus moodustada äriühinguid ja kaasata erasektorit, luuakse võimalused riigimetsa erastamiseks.
Rahvaliit on nende ennatlike reformide vastu alustanud allkirjade kogumist. Ainus võimalus päästa meie metsad Reformierakonna küüsist on see, kui rahvas neile reformidele vastu hakkab ja oma sõna maksma paneb.
KAREL RÜÜTLI,
Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni esimees
