Mullu septembris sai ametliku kinnituse fakt, et sigade aafrika katk on jõudnud Eestisse. Tõenäoliselt kandus see viirus meie metssigadele nende Põhja-Läti liigikaaslastelt. Pärast seda meie meedias sellel teemal väga ei räägitud. Üksnes asjast huvitatud teadsid, et poole aastaga ehk selle aasta maikuuks oli katku leviku tõttu juba üle poole Eestimaast kitsendatud tsoonidega kaetud. Avalikkus pööras katkule tähelepanu alles siis, kui see oli nõudnud esimeste kodusigade elud, ehk tänavu juulis.
Valitsus tegi saatusliku vea
Hirmud, mis seakasvatajatel seoses katku levikuga olid, on tänaseks reaalsuseks saanud. Meie seakasvatajad olid juba enne katku kohalejõudmist tõsises kriisis. Täna peavad nad aga võitlust eluspüsimise nimel.
Sigade aafrika katku vastu vaktsiin kahjuks puudub. Kindel on aga see, et sellesse viirusse nakatuvad vaid sead. Teised loomad või ka inimesed sellesse ei haigestu, ent nad võivad olla katku levitajateks. Tänaseks on tuhandeid kodusigu hukatud ja tapatalgud jätkuvad seni, kuni viiruse levikule on piir saadud.
Möödunud aasta sügisel võeti riiklikul tasandil vastu otsus, et metssigu ei kütita katku leviku tõkestamiseks, vaid hakatakse neile hoopis metsa lisatoitu viima. Sellise tegevuse eesmärgiks oli piirata metssigade rännet toidupoolise otsinguil. Loodeti, et sead koolevad metsa ja katku levik seiskub.
Praegu teame ja näeme, et see oli täiesti vale ja kahjulik otsus, sest metssigade arvukus on märgatavalt tõusnud ning nad pole kaugeltki kuhugi paikseks jäänud. Nakatunud sigu leiame kõikjal Mandri-Eestis. Eriti karm on olukord Lõuna-Eestis, kus metssead teevad kahju põllumeestele ja tungivad juba lausa koduõuedele maad sonkima.
Täna saab valitsus tegeleda üksnes katku tagajärgedega ja katkukolde vähendamise ning hävitamisega.
Kolm vajalikku sammu
Üheks esmaseks lahenduseks on kindlasti metssigade arvu vähendamine. Taas tuleb lubada ajujahti ja küttida vähemalt 30 000 kuni 45 000 metssiga aastas. Erilist rõhku tuleks panna emiste küttimisele.
Teine oluline samm, mille valitsus peaks kindlasti astuma oleks seakasvatajate aitamine tegudes, mitte ainult sõnades. On möödapääsmatu, et seakasvatajad suudaksid kasutusele võtta kõikvõimalikud ohutusmeetmed, mis hoiaksid katku sealautadest eemal. Siinkohal toon hea näite Lätist, kus valitsus eraldas põllumeestele viis miljonit eurot bioohutusnõuete täitmiseks ja meede töötas – meie lõunanaabritel ei ole nii palju kodusigu haigestunud kui Eestis.
Ja kolmandaks peaks Eesti valitsus viivitamatult välja töötama konkreetsed kriisimeetmed, mis sisaldaksid majanduslikku abi nendele seakasvatajatele, kes tulenevalt katkust ei tohi või ei saa oma sealiha turustada ja eksportida.
Nimetatud meetmed on hädavajalikud selleks, et Eesti seakasvatus suudaks käesolevast majanduslikult kriitilisest olukorrast välja tulla ja katkust tingitud turutõrked üle elada. Eesti põllumajanduspoliitika peab tagama kodumaise sealihatootmise elujõulisuse ka aastate pärast. Ei tohiks unustada, et seafarmid tähendavad tuhandeid palgasaajaid ja teenistust eelkõige maapiirkondades, kus tasuvaid töökohti niigi napib.
Eesti seakasvatajad ei loo endale naiivseid illusioone – kui maaeluminister Urmas Kruuse ei tule tänases kriisiolukorras valitsusega neile appi, on vaid paari aasta küsimus, kui seakasvatussektor Maarjamaal hävib.
Osa meie julgeolekust
Kahjuks ei anna minister Kruuse senine tegevus või pigem tegevusetus põhjust optimismiks. Nimelt on ta nii riigikogu suures saalis kui ka Eesti meedias korduvalt häbenemata rõhutanud, et osa Eesti seakasvatajatest peaks oma farmi uksed sulgema. Tõele au andes on sellised vastutustundetud sõnad riigimehelikkusest küll väga kaugel. Eesti riigist ja rahvast hooliv minister läheks meie põllumeestele ilma pikema jututa appi, mitte ei leiaks vabandusi.
On teada-tuntud tõsiasi, et ühe riigi julgeolek ei sõltu üksnes õhus tiirutavatest hävituslennukitest või NATO “vihmavarjust”, vaid ka majanduslikust ja sotsiaalsest kindlustatusest, mida suudavad tagada tasuvad töökohad, elu maapiirkondades ja rahva varustatus omamaise toiduga.
SIRET KOTKA, riigikogu maaelukomisjoni aseesimees, Keskerakond
