Kui sügis lähenema ja ilmad jahenema hakkavad, tuleb neile, kes just paneelmajas ei ela, tavaliselt ikka korstnapühkija meelde. Paraku pole kõik, kes seda tööd teevad, seaduse silmis sugugi õiged korstnapühkijad.
Lõuna-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektori Arvo Jõgiste sõnul määratlevad kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded, mis on vastu võetud siseministri määrusega 4. maist 1998 nr 7, täpselt ära, kes on korstnapühkija: see on kütteseadmete puhastamise alal Päästeameti poolt heaks kiidetud programmi alusel koolituse ja teadmistekontrolli läbinud ning kutsetunnistuse saanud isik. Jõgeva maakonnas tegutseb praegu seitse kutsetunnistusega korstnapühkijat: Urmo Pender, Anes Välb, Ervin Baranin, Ivar Feiman, Peeter Kaas ning Harry ja Peeter Pütsepp. Korstnapühkija kutsetunnistuse on omandanud veel mõned mehed, ent nad pole hetkel sel alal tegevad.
„Raha teenimiseks on inimesed paljuks valmis – ka korstnapühkimisteenuse pakkumiseks ilma vastavat kvalifikatsiooni omamata,” ütles Arvo Jõgiste. „Isehakanud korstnapühkija paneb kuulutuse lehte, kergeusklik inimene kutsub ta kohale ja töö tehaksegi ära, ainult et pole mingit garantiid, et see ka nõuetekohaselt tehtud saab, st kütteseade korralikult põlemisjääkidest puhastatud, võimalikud ummistused likvideeritud, võõrkehad eemaldatud jne. Kehvasti tehtud tööl võivad aga antud juhul olla väga rasked tagajärjed tulekahju näol.”
Kvalifitseeritud korstnapühkija koostab pärast kütteseadme puhastamist nõuetekohase akti, milles loetletud tehtud tööd. Kui korstnapühkija märkab, et kütteseade on korrast ära või korsten lagunemas, paneb ta kirja probleemid ja soovitused nende lahendamiseks. Majaomanik peaks akti korralikult läbi lugema ning asuma puudusi likvideerima. Korteriühistute ja avalikus kasutuses olevate hoonete küttekollete kohta tehtud aktide koopiad lähevad ka päästeteenistusse, mille esindajad siis jälgima hakkavad, et asjad joonde saaksid.
„Esialgu püüame heaga, hiljem hakkame juba ettekirjutusi tegema,” ütles Arvo Jõgiste, lisades, et avalikkusele suunatud hoonete ja kortermajade kütteseadmeid tuleb kindlasti lasta puhastada korstnapühkija kvalifikatsiooni omaval isikul, eramu, suvila või aiamaja ja nende juurde kuuluvate abihoonete kütteseadmeid võib seaduse järgi puhastada ka kutsetunnistuseta isik, juhul kui ta täidab kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõudeid. Kindlustatud eramu puhul näevad kindlustusfirmad siiski meelsamini, et kasutatakse kvalifitseeritud korstnapühkija teenust.
Pliit pole prügikast
Aastaringselt kasutatavat kütteseadet tuleb tema sõnul puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavat seadet üks kord aastas ja tingimata hooaja algul. Ka gaasikütteseadmele piisab kord aastas puhastamisest. Arvestust kütteseadme puhastamise kohta peab pidama ehitise omanik või valdaja. Tiheasustusalal asuvate hoonete omanikud peaksid olema neis asjus eriti vastutustundlikud: kui näiteks Kasepää valla Peipsi äärsetes ridakülades, kus maja majas kinni, pühkimata korsten sädemeid pilduma hakkab, siis pole ohus mitte ainult korstnaomaniku enda, vaid ka tema naabrite vara.
Jõgevamaa üks nõutumaid korstnapühkijaid Ivar Feiman on tegelikult füüsilisest isikust korstnapühkija ainult põhitööst vabal ajal: põhiametilt on ta Lõuna Päästekeskuse Jõgevamaa Päästeosakonna Jõgeva Keskkomando meeskonna vanem. On palju maju, kuhu Ivarit on kutsutud õigel ajal korstnat pühkima, aga paraku ka neid, kuhu on kutsutud liiga hilja, st puhastamata kütteseadmest põhjustatud tuld kustutama. Kui süttivad korstnasse kogunenud tahm ja nõgi ning korsten ise terve on, pole häda veel suur: siis jääb päästjatel üle vaid oodata, millal see tühjaks põleb ning jälgida samal ajal, et korstna ülekuumenemise tõttu ei süttiks sellega kokku puutuvad konstruktsioonid. On aga ka õnnetumaid juhtumeid, mille puhul tuleb tõesti kustutama asuda – juhul, kui ikka midagi veel kustutada on.
Oma pikas praktikas on Ivar Feiman kohanud üsna äärmuslikke näiteid hoolimatusest küttekollete suhtes. Ta on näinud kütteseadmeid, mis kolmkümmend aastat puhastamata seisnud, ning korstnat, mis keldrist pööninguni tahma ja nõge täis. Kui sellist korstnat kutsutakse puhastama pühapäeva õhtul kell kümme, siis ajab see iseenesest mõistetavalt hinge täis. Aga töö tuleb ikkagi ära teha.
Majaomanikele on Ivar Feimanil kaks olulist soovitust: et nad ei kütaks märgade puudega ega kasutaks pliiti prügikastina.
„Märgades puudes sisalduv vesi tekitab nõge ja see võib drastilisematel juhtudel kahe nädalaga korstna umbe tõmmata või soemüüri siseseinale sellise tahmakihi tekitada, et kivid enam soojaks ei lähegi,” ütles Ivar Feiman. „Suure niiskusesisalduse tõttu ei tohi pliidi alla või ahju toppida ka pabermähkmeid, samuti ei või küttekoldes põletada plast- ja kilepakendeid, mis tekitavad põledes kahjulikke ühendeid. Eriti ohtlikud on pakendite fooliumosad, mis kipuvad pliidi alt suitsulõõri lendama ja seda ummistama.”
Parim reklaam on puhtus
Ivar Feiman on ainus Jõgevamaa korstnapühkija, kes on astunud Eesti korstnapühkijate kutsekoja liikmeks. Liikmeks oleku eelisteks on võimalus osaleda koja poolt kolm-neli korda aastas korraldatavatel õppepäevadel ja kolleegidega pidevalt infot vahetada, näiteks eri tüüpi küttekollete iseärasuste kohta.
„Kõige paremaks reklaamiks korstnapühkijale on see, kui perenaine ei pea pärast tema lahkumist tuba koristama hakkama,” ütles Ivar Feiman.
Tema enda varustuse hulgas on spetsiaalne tolmuimeja, millega ta kokkukogutud tahma välja imeb, nii et mööbli kiledega kinnikatmine on enne tema külaskäiku täiesti ülearune. Pikad fiiberlatid, mille saab alt korstnasse lükata, võimaldavad aga korstna puhtaks saada ka katusele ronimata.
Samas peaksid need, kes oma majal katust uuendavad, Arvo Jõgiste sõnul siiski hoolitsema selle eest, et ka pärast katusevahetust säiliks võimalus korstnale ligi pääseda. Kui katuseluuki ja käike pole, siis peab olemas olema vastav redel.
Ettevaatlik tasuks Ivar Feimani sõnul olla ka poes müüdavate puuküttel pliitidega: need näevad küll kenad välja ja lähevad kiiresti kuumaks, ent osa neist on mõeldud otse korstnasse ühendamiseks ning läbi truubi üldse tõmbama ei hakkagi. Seega sobivad need kasutamiseks näiteks suvilas, aga mitte tavalises elamus.
Arvo Jõgiste sõnul võtavad Päästeameti allasutused lisaks tavatööle igal aastal hoolikamalt luubi alla mõne konkreetse valdkonna. Möödunud aastal uuriti lähemalt tuleohutusnõuete täitmist sotsiaalkorterites, tänavu on erilise vaatluse all korteriühistud. Eelkõige kontrollitakse ühiskasutuses olevaid hooneosi, nagu pööning, trepikojad, kelder, katlaruum, kilbiruum, aga asjaosalisi eelnevalt teavitades võidakse sisse astuda ka korteritesse ja vaadata, kas seal on olemas töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandurid (eluruumides, sh korteris peaks olema vähemalt üks autonoomne suitsuandur).
„Suitsuandurite lauskontrolli kampaania korras meil teha pole plaanis, ent pistelist küll,” ütles Arvo Jõgiste. „Samas ei piisa tuleohutuse tagamiseks vaid suitsuandurist: see aitab küll tulekahju varases staadiumis avastada, ent koju oleks vaja muretseda ka esmased kustutusvahendid, nagu pulber- või süsihappekustuti ja tulekustutustekk. Kui aga kellelgi tekib küsimus, kas korstnapühkija, keda ta koju kavatseb kutsuda, on ikka õige korstnapühkija, võib ta julgesti minu poole pöörduda.”
iii
RIINA MÄGI
