Seakasvatajate toetuseks makstakse 12,7 miljonit eurot

Seakasvatajad saavad augustis taotleda toetust täiendavateks investeeringuteks bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel. Taotlusvoorud avatakse 17. augustil, teatas põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakond.

“Seakasvatajate toetamiseks avame veel augustis kaks meedet, mille toel saab seakasvatussektor toetustena kätte kokku 12,7 miljonit eurot,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Erakorraliselt seakasvatajatele mõeldud taotlusvoorudes toetame investeeringuid bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel.”

17.-31. augustini saavad seakasvatajad erakorraliselt taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames kaht toetust:
– Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga 4000-14000 eurot. Toetatakse investeeringuid bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel. Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 2 700 000 eurot.
– Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks seakasvatajatele põllumajandusliku müügituluga alates 14 000 eurost. Toetatakse investeeringuid bioohutusmeetmetesse või majandustegevuse ümberkorraldamiseks seakasvatussektorist väljumisel.

Seakasvatajate taotlusvooruks kavandatud eelarve on 10 000 000 eurot. Taotlemise täpsemad tingimused sätestatakse meetmete määrustes, millega saab praegu tutvuda eelnõude infosüsteemis<eelnoud.valitsus.ee> ning pärast allkirjastamist Riigi Teatajas. Taotlemine toimub läbi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti.

Ministri sõnul on praeguseks kokku pandud toetuspaketile tulemas ka lisa. “Sealiha kokkuostuhinna olulise languse korral saame taotleda Euroopa Komisjonilt erakorralist toetust, mida saab maksta kitsendustega piirkonna seakasvatajatele maksimaalselt kolme kuu jooksul tapale realiseeritud sigade eest,” selgitas Kruuse. “Kui näeme, et loomataud on taandunud, saab rääkima hakata ka põllumajanduspotentsiaali taastamise toetusest, mille jaoks oleme kavandamas maaelu arengukavasse miljoni euro suuruse eelarvega toetusmeedet.” Euroopa Liidu erakorralise toetuse korral tuleb Eesti riigil kanda 50 protsenti kuludest ning tegemist on ühekordse toetusega.

Lisaks, Eesti riik tagab bioohutusnõuete järgimise korral loomapidajale taudikahju kompenseerimise hukkunud ja hukatud loomade ja sööda eest ning täiendavad kulud VTAle seadusest tulenevate tõrjemeetmetega seotud kulude katmiseks. Sigade Aafrika katku senise levikuga seotud kulutused ulatuvad 620 000 euroni, millest Euroopa Liit hüvitab riigi tehtud esmased kulud kuni 75 protsendi ulatuses.
Vooremaa