Eesti Taimekasvatuse Instituudis kasvatatakse teravilja ja köögivilja mahekatsetes, teadusasutus osaleb vastavasisulistes Euroopa Liidu projektides. Teadustöö põhiliseks eesmärgiks on selgitada välja kiirema algarenguga ja seega ka parema umbrohtude allasurumise võimega materjal ning saavutada geneetiliselt mitmekesiste populatsioonide parem kohanemisvõime ebastabiilsemaks muutuvates ilmastikuoludes.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Anne Ingver andis maheviljeluse põllupäeval ülevaate 5. mail katseks külvatud suviviljade kasvamisest.
“Vili tärkas niisketes ja jahedates ilmastikuoludes üle kümne päeva. Mahealal oli eelviljaks punane ristik, hea eelvili suviteraviljadele. Keemilist umbrohutõrjet mahekatses teha ei tohi, mistõttu seda asendab kahekordne äestamine: esmalt vilja tärkamise eel ja seejärel kahe-kolme lehe faasis. ” Ingveri sõnul on olemas nii pikema kasvuajaga saagisorte kui ka varajasemaid ja parema terakvaliteediga sorte, millel kõrgem proteiinisisaldus ja seega ka paremad küpsetusomadused.
“Jõgeva alevikus aretatud uus sort ´Voore´ kuulub varasemate ja kõrge terakvaliteediga sortide hulka, millel on aastati olnud hea saagistabiilsus ja mida on ka mahetingimustes katsetatud.
Eestis toodetakse nisu enam, kui kohapeal tarbitakse, seega läheb osa sellest ekspordiks. Turustamisel Euroopa lõunapoolsetesse riikidesse nõutakse pisut teistsugust kvaliteedi määramise metoodikat. Nendele nõuetele vastava eksportkvaliteediga on sordid `Specifik` ja `Quarna`. Katses on ka kaks speltanisusorti, mis mahetootjatele huvi pakkusid,” rääkis ta.
COBRA jõuab kokkuvõteteni
Anne Ingver märkis, et suvi- ja talinisu- ning odrakatseid viiakse taimekasvatuse instituudis läbi projekti COBRA (Coordinating Organic Plant Breeding Activities for Diversity) raames. “Projektil on 41 partnerit kaheksateistkümnes Euroopa riigis ja tänavu on viimane aasta kolmeaastasest (2013-2015) põldkatsete tsüklist. Sügisel tehakse kokkuvõtted, Taanis peetakse konverents. COBRA eesmärk on mahesordiaretuse ja -seemnekasvatuse toetamine ja arendamine Euroopas. Suvi- ja talinisudega on läbi viidud paljude vanemate vahelised keerukad ristamised, et suurendada populatsioonide geneetilist mitmekesisust ja seega ka nende paremat kohastumist erinevates kasvuoludes. Viimased viiskümmend aastat on sordiaretus keskendunud geneetiliselt ühtlike sortide saamisele. Nüüd aga nähakse perspektiivi geneetiliselt mitmekesiste populatsioonide kohastumisvõimes ebastabiilsemaks muutuvates ilmastikutingimustes. Uuritakse ka sortide ja aretiste segukülvide kasvatamise võimalusi. Katses selgitatakse välja kiirema algarenguga ja seega ka parema umbrohtude allasurumise võimega materjal. Varajase kasvukiiruse hindamiseks võetakse taimede varajases arengufaasis ühe jooksva meetri ulatuses taimed üles ja määratakse võrsete arv, kümne peavõrse pikkus kuni ülemise olemasoleva kõrresõlmeni ning taimede biomassi kuiv kaal,” kirjeldas teadur.
Tema sõnul uuritakse ka nisu allelopaatilist aktiivsust. “Allelopaatia kujutab endast keemilist konkurentsimehhanismi, kus ühe organismi poolt eritatakse keskkonda biokemikaale, mis mõjutavad teise organismi kasvu, ellujäämist ja paljunemist.
Allelopaatia abil saab üks taim mõjutada teise taime kasvu, ellujäämist ja paljunemist. Konkurendi mürgitamise strateegia võib taimede seas olla märkimisväärselt edukas, seda on eriti täheldatud invasiivsete liikide, aga ka põllukultuuride hulgas.
Juureeritised avaldavad mitmetele umbrohtudele toksilist mõju. Teadlased on ristamisega tõstnud uute sortide allelopaatilist aktiivsust. Mõned perspektiivsed aretised on lülitatud ka COBRA katsetesse.”
Vahekultuuride toetav roll
Maheviljeluse põllupäeval jagati ka uuemat infot, mis seotud uue Euroopa Liidu projektiga SoilVeg, mis tähendab mullaressursi säilimise ja kasutamise parandamist köögivilja kasvatamisel agroökoloogiliste kultuuride kasutuselevõtu abil maheviljeluses. “Projektis, mis kestab 2015-2018, osalevad Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadurid Kalvi Tamm ja Ingrid Bender. Projekti idee on kasvatada ühe köögivilja saagikultuuri vahel vahekultuure, et need toetaksid mullaviljakuse säilimist, parandaksid niiskusrežiimi mullas ja aitaksid kaasa umbrohtumuse, haiguste ja kahjurite vähenemisele mahetootmises. Projektis osaleb 14 partnerit kaheksast riigist: Itaaliast, Belgiast, Taanist, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Sloveeniast, Lätist ja Eestist,” rääkis Anne Ingver.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Anne Ingver ütles, et viimased viiskümmend aastat on sordiaretus keskendunud geneetiliselt ühtlike sortide saamisele. Nüüd aga nähakse perspektiivi geneetiliselt mitmekesiste populatsioonide kohastumisvõimes ebastabiilsemaks muutuvates ilmastikutingimustes.
JAAN LUKAS
