|
|
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tunnistas eesti holsteini tõu kategoorias Eesti parimaks aretuskarjaks Torma Põllumajandusosaühingu karja. Tiitel anti üle möödunud laupäeval Ülenurmel Eesti Põllumajandusmuuseumis, kus leidsid ühekorraga aset Tartu Sügisnäitus ja üritus „Tõuloom 2009“. </span> |
iii
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimehe Tanel Bulitko sõnul antakse parima aretuskarja tiitlit välja juba kolmeteistkümnendat aastat ning peale eesti holsteini tõugu karja valitakse parimaid ka eesti punase karja ja lihakarja kategoorias.
„Torma kari on ka toodangu poolest üks Eesti paremaid karju,“ ütles Tanel Bulitko. „Ent parima aretuskarja tiitlit aitasid neil võita eelkõige aktiivne aretustöö, avatus kõigele uuele ja laudas valitsev kõrge töökultuur. Torma POÜl on teeneid ka kogu Eesti karjakasvatuse ees: nende karjast on ostetud hulgaliselt heade geneetiliste omadustega pulle, kelle spermaga varustatakse kõiki Eesti karjakasvatajaid.“
Veel ütles Tanel Bulitko Torma POÜ kiituseks, et nad on aktiivsed oma karja ja aretustööd propageerima.
„Nad olid esindatud möödunud neljapäeval Luigel toimunud konkursil Viss 2009 ning Tartu Sügisnäituselgi ei käinud nad ainult parima aretuskarja tiitlit vastu võtmas, vaid tõid kohale ka oma ilusamad loomad.“
„Parima aretuskarja tiitlini aitas meil jõuda eelkõige hea meeskonnatöö,“ ütles Torma POÜ juhataja Ahto Vili. „Suured teened on selles tootmisjuht Aksel Simsonil, kes söötade eest vastutab, farmijuhataja Liivi Pavlihhinal ja loomaarst Margit Künnapasel.“
Torma kari, kes Jõudluskontrolli Keskuse andmetel praegu Eesti enam kui sajapealiste karjade hulgas tänavust piimatoodangu edetabelit juhib, pole kaugeltki alati eliiti kuulunud. Viisteist aastat tagasi sai Torma POÜ likvideeritud Torma sovhoosilt „päranduseks“ punast tõugu karja, milles 57 protsenti lehmadest põdesid leukoosi. Ka Torma lehmade geneetiline pagas polnud kiita. Hea tõumaterjaliga varustati nõukogude ajal eelkõige näidismajandeid, Torma sovhoos nende hulka aga ei kuulunud.
Embrüod ja pulliemad
„Ehkki inimene leukoosihaige lehma piima tarbides küll haigeks ei jää, võtsime siiski nõuks sellele haigusele piir panna,“ ütles Ahto Vili. „250 lehma sai kohe lihakombinaati viidud ning samal ajal hakatud kogu Eestist holsteini tõugu noorloomi kokku ostma. Nelja aastaga suutsime leukoosist jagu saada. Selleks ajaks veel alles jäänud punased lehmad said aga seemendatud holsteini tõugu pullide spermaga. Holsteini tõug on piimatoodangu poolest maailma parim ja seepärast otsustasime just selle kasuks. Näiteks nõukogude ajal oli Eestis üksikuid karju, kus aastane piimatoodang lehma kohta 5000 kiloni ulatus, praegu on aga Eesti holsteini tõugu karjadel juba üldine keskmine 7500 kilo lähedal.“
Eliitkarjani on Torma POÜs jõutud nii oma inimeste järjekindla tööga kui ka Eesti Maaülikooli teadlasi kaasates. Koostöös maaülikooli ja tõuloomakasvatajate ühistuga tegeldi Tormas vahepeal isegi embrüosiirdamisega: mõnedele Torma lehmadele, kellelt endalt järglasi ei tahetud, siirati USAst ja Kanadast ostetud heade geneetiliste omadustega embrüoid. Kui sündis lehmvasikas, sai Torma POÜ selle endale, kui pullvasikas, ostis tõuloomakasvatajate ühistu selle ära.
Praegu valib tõuloomakasvatajate ühistu Torma karjast välja heade tõutunnustega nn pulliemasid, keda seemendatakse ühistu poolt valitud pullide spermaga. Kui sünnib pullvasikas, ostab ühistu ta ära ning talle langeb osaks au hakata tootma spermat kogu Eesti karjakasvatuse tarvis. Kusjuures sellise kõrge geneetilise väärtusega pullvasika eest makstakse mitte 1500 krooni, nagu tavalise kuuvanuse pullvasika eest, vaid 12 000 krooni.
Kitsest rekordlehma ei saa
Küsimusele, kui suurel määral sõltuvad kõrged toodangunäitajad aretustööst, vastas Ahto Vili, et niisama oluline kui muud komponendid: loomade söötmis- ja pidamistingimused, lüpsjate tööoskused, laudas kasutatav tehnika jne.
„Kitsest muidugi rekordlehma ei tee,“ ütles Ahto Vili. „Samas võib hea tõulooma kehva söötmisega nii ära rikkuda, et talt mingit toodangut ei saa. Eliitloomad ongi tundlikumad, sest nende organism on n-ö viimase vindini välja timmitud.“
Torma POÜl on praegu 600 lüpsilehma ja 700 noorlooma. Kogu loomapidamine on koondatud Tõnumetsa farmikompleksi, mis on varustatud tipptasemel tehnoloogiaga ning kus on täidetud kõik euro- ja keskkonnanõuded. Ehkki Torma lehmad on tänavuse aasta algusest arvestades andnud 86 260 kg piima rohkem kui möödunud aasta samaks ajaks, on raha selle eest saadud 6,3 miljonit krooni vähem, sest piima hind on niipalju langenud.
„Laeva Meierei, mis meie piiima ära ostab, maksab küll Eesti parimat piimahinda — 3.20 —, aga praegu tiksub piimatootmiselt ikkagi kopsakas kahjum,“ ütles Ahto Vili „Kui teistes põllumajandusfirmades on palku enamasti juba kärbitud, siis meie seda veel teinud pole, küll aga oleme edasi lükanud mõnede investeeringute tegemise. Aga lõpmatuseni seda teha ei saa.“
Torma POÜs toodetud piim on olnud 13 aastat järjepanu kõrgemas sordis ning nüüdne aretusalane tunnustus tähendab tegelikult Torma karja maine taastamist: ka esimese Eesti Vabariigi ajal oli Tormas kõrgetasemeline kari.
iii
RIINA MÄGI
