Vanarahvas arvas küll, et ega talv taeva jää, kuid tänavu just nii juhtuski. Jõgeval toimunud Eesti ilmastikuhuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulekul tõi Tartu ülikooli füüsika instituudi dotsent Piia Post välja peamised põhjused, miks viimane talv meie inimeste ootustele ei vastanud.
Ettekande pealkirjaks olnud küsimus põhjustas ka kuulajaskonnas vastakaid arvamusi. Kokkutulekut juhtinud Jaak Jaagus märkis, et tema meelest oli talv tänavu siiski olemas. “Kui ikka Tartu maratoni saab pidada, ei saa ju öelda, et talv ära jäi,” lausus ta.
“Eelnevatel aastatel on aasta alguses olnud vähemalt üks külmaperiood ning kuna tänavu seda ei olnud, siis tunneme sellest ka puudust,” nentis Piia Post. “Talvine ilm on teatavasti väga vaheldusrikas ning me eeldame, et meil on sel ajal nii külma kui ka lund, ilma selleta ei tahaks me talve nähagi.”
Eestis importilm
“Meteoroloog ja klimatoloog Ain Kallis ütleb sageli, et Eestis saame me importilma,” ütles Piia Post. “Sellest teeksin ma järelduse, et kui meil talve ei olnud, siis järelikult ei imporditud meile seekord talve kohale, talv läks mujale ning meile imporditi hoopis midagi muud. Kui meile talve kohale ei transporditud, oli järelikult transpordimehhanismiga midagi valesti.”
Tänavuse talve ilmastikuandmeid kokku võttes tõi Piia Post talve ärajäämise põhjusena välja selle, et atmosfääri tsirkulatsioon sel talvel ei käivitunud. “Või oli tsirkulatsioon hoopis liiga äge ning sellist toredat antitsüklonaalse ilma paari nädalat, mis oleks meile külma andnud, lihtsalt ei tulnud.”
Ühe n-ö süüdlasena tõi Piia Post välja jugavoolu, mis on troposfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd. Jugavool paikneb 7-12 kilomeetri kõrgusel, see tekib 30. ja 60. laiuskraadidel sooja ja külma õhu kokkupuutealal, kus tõusvad õhuvoolud kalduvad Coriolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100 m/s puhuvaid tuuli. Eesti jaoks on olulisem polaarjugavool, millega on otseselt seotud polaarfront, viimane põhjustab meie väga muutlikku ja eripalgelist ilmastikku. Jugavool lookleb nii horisontaalselt (põhjast lõunasse) kui ka vertikaalselt (üles-alla), jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise.
“Kui jugavool on meist lõuna pool, saame me külmema ilma, kui see on aga põhja pool, saame me soojema ilma,” lausus Post. “Jugavool oli tänavu kas põhja pool või paiknes see otse meie kohal. Jugavoolu kohal on tuule kiirus maksimaalne ning see on tingitud sellest, et seal on väga tugev temperatuuri gradient.”
Väga tuuline
Tänavuse aasta algus ning kevad olidki väga tuulised, hiljuti avaldatud andmete kohaselt toodeti 2015. aasta esimese poolaastaga Eestis rekordkogus tuuleenergiat. Talve alguses oli olukord aga vastupidine. “Detsembri algul mainis üks endine üliõpilane, kes praegu tegeleb tuule- ja päikeseenergia tootmisega, et november oli nende energialiikide tootmise seisukohast kõige hullem aeg – ei olnud tuult ja ei olnud ka päikest,” rääkis Piia Post.
“Sellele talvele oligi iseloomulik, et talv ei tahtnud hästi n-ö installeeruda,” lausus Post. “Novembris oli kõrgrõhkkonnale iseloomulik ilm – ei sadanud ning oli väga kuiv. Kui me aga tavaliselt eeldame, et kõrgrõhkkonnailm on päiksepaisteline ja selge, siis mullune november seda ei olnud.”
“Siinsetel laiuskraadidel ei ole tsirkulatsiooni kõige olulisemaks osaks aga mitte jugavool, vaid selle all segavad meie atmosfääri õhku tsüklonid ja antitsüklonid,” lausus Piia Post. “Tsüklonite ja antitsüklonite trajektoorid paiknevad jugavoolu all ning kui jugavool paikneb meie kohal, saame me palju tsükloneid. Tavaliselt liiguvad tsüklonid meie laiustel läänest itta ning sügisel peaksid tsüklonid hakkama tulema, aga tänavu talvel käivitus tsüklonite hooaeg aga alles detsembri keskel. Novembris oli väga pikalt antitsüklonaalne ilm, antitsüklon Robin määras meie ilma umbes kuu jooksul. Alles 13. detsembri paiku hakkas ilma kujundama tsüklon Billie, mille kohta ilmateenistus väljastas ka hoiatuse, sest sellega kaasnesid selle talve ilmselt kõige tugevamad tuuled.”
Tsüklaonid toovad ebastabiilsuse
Tänavust talve viie varasemaga võrreldes torkabki Piia Posti sõnul silma, et novembris ja detsembris oli antitsüklonaalse ilma tõttu tavatult vähe tsükloneid. “Jaanuaris ja veebruaris oli tsüklonite arv keskmine, märtsis ja aprillis oli neid aga keskmisest juba rohkem. Mida rohkem on tsükloneid sel aastal olnud, seda ebastabiilsem ja muutlikum on olnud ka ilm.”
Piia Posti sõnul oleks tegelikult olnud aktuaalsem rääkida sellest, kuhu jääb Eestis tänavune suvi. Ettekande järel soovitigi kuulda tema arvamust Soome meteoroloogide uurimuse kohta, kus võrreldi tänavust külma suve 1962. aasta suvega ning väidetakse, et see on tingitud sellest, et kõrgemates õhukihtides olev jugavool hoiab sooja õhu Lääne- ja Lõuna-Euroopa kohal ning Põhja-Euroopa on ka edaspidi pikemalt külmade madalrõhkkondade võimuses. Piia Post nõustus soomlaste arvamusega. “Suvine jugavool ei ole küll nii tugev kui talvine, aga me kõik ootame, et jugavoolu asend muutuks. Sel juhul saaksime praegusest tsüklonaalsusest lahti,” ütles ta.
MATI ALEV
