- märts 1983
Teame, et nüüdisareng ja rahvaarvu jõudne kasv avaldavad ka taimekooslustele tugevat negatiivset survet. Eestimaa nägu on viimase sajandi jooksul õige tugevasti muutunud, kadunud on mitmed omapärased taimeliigid. Et isereguleeriv looduslik ökosüsteem on siiski kõige produktiivsem, pannakse praegu kogu maailmas erilist rõhku mitmesuguste kaitsealade loomisele. Ülemöödunud aastal loodi Eestis 28 sookaitseala, nende seas ka Endla-Oostriku, mis meie rajoonist hõlmab 3675 hektari suuruse ala. /…/ Erakordselt oluliseks tuleb pidada veekogude puhtuse tagamist, kaitsepuistute rajamist ja säilitamist. Suur tähtsus on põldudevaheliste metsatukkade alalhoiul. /…/ Üha enam hakkame puhta vee ja õhu kõrval puudust tundma ka mullast, mistõttu peame võtma meetmeid, et piirata põllumaa raiskamist.
Viimastel aastatel täheldatakse ka sootaimestikus olulisi muutusi. Kõige otsesemalt mõjutab seda veetaseme sage reguleerimine, veekogude eutrofeerumine, vahel ka tallamine. Meie Männikjärves näiteks kasvas üsna haruldane näkirohi. Nüüd seda taime enam ei leita, sest veekogu vahetus läheduses tehti ulatuslikke melioratsioonitöid.
…
HAANY RINK, keskkonnakaitsekomisjoni sekretär, “Täna targu talita”
- märts
Mõni päev tagasi helises toimetuses telefon. Helistati Jõgeva apteegist.
“Meie juhataja asetäitja Evi Täht saab 8. märtsil viiekümneseks. Kirjutaksime temast ise, aga eks tema meil see ainuke kirjutaja inimene ole…”
On küll. Kui lehes on mõni sõnum segakoori “Laulik” kontserdist või lugu apteegitöötajate muredest või on juttu rajooninõukogu tervishoiukomisjoni tööst, siis on ikka all Evi Tähe nimi. /…/ Kui Evi Täht 1957. aasta 15. juulil värskelt ülikooli lõpetanuna Jõgeva apteeki tööle tuli, siis pandi ta, nagu uustulnuk ikka, kõigepealt assistendiks, st rohtusid segama. 1960. aastast on ta juhataja asetäitja. /…/ Kevadel saab 25 aastaseks segakoor “Laulik“, kus Evi Täht algusest peale on laulnud. Ja ka koori kroonikat pidanud. Üldlaulupeol on ta kaasa teinud alates 1947. aasta omast, esimesest sõjajärgsest. Esiotsa lastekooris, siis ülikooli naiskooris ja nüüd “Laulikus“. /…/ Evi Täht on hea kolleeg, alati abivalmis ja rõõmsameelne, nooruslikult värske huviga elus ja eriti kultuurielus toimuva vastu.
Jätkuvat töötahet, laululusti ja teravat sulge soovib paljude õnnitlejate hulgas ka Punalipu pere.
RIINA PAULUS
Kui me koos Eesti NSV Kultuuriministeeriumi Teatrite Valitsusega teatrikuu üritusi paika panime, siis seadsime endale eesmärgiks kuigivõrd rahuldada kõikide rajooni elanike teatrisoove.
Kaks etendust planeerisime ka Palale. 2. märtsil sõitiski Eesti NSV Riikliku Noorsooteatri kollektiiv Palale, kus mängiti A. Gelmani näidendit “Silmast silma kõigiga”. Aleksandr Gelman on üks mängitavamaid tänapäeva nõukogude näitekirjanikke, tema näidendeid mängitakse kõikjal suure eduga. Kõikjal jah, aga mitte Palal. Kui tihti oleme küll külanõukogus, küll kolhoosi kontoris kuulnud räägitavat, et kultuurimajas ei tehta midagi. Ei tea, mis see midagi veel peaks olema, kui isegi teater ei huvita. Kaks viimast nädalat oli kultuurimaja kunstilise juhi ülesanne kaubelda rahvast teatrisse. /…/
Kokku müüdi Palal teatrikuu esimeseks ürituseks 105 pääset. Umbes niisama palju või natuke rohkem jäi müümata. Plaani järgi peab Palal teatrikuul toimuma ka veel teine üritus, Viljandi teatri Ugala etendus. /…/ Me peame aga tõsiselt kaaluma, kas ikka planeerida see etendus Palale või otsida kultuurilembesem koht.
HILJA TOOME, teatrikuu organiseerimiskomitee esimehe asetäitja, “Kas Palal pole teatrihuvilisi?”
- märts
“Kas teil endil on lapsi? Mina teda ju käekõrval kooli viia ei saa. Kodust välja ajada ka ei saa. Läheb veel kuritegusid tegema. Mis siis?” laiutab isa komisjoni ees käsi.
Poiss seisab sealsamas kõrval. Poiss on riides nii, nagu oleks just moežurnaali kaanelt maha astunud. Tõsi, on tore, kui inimene kena välja näeb, aga kui ta ise seejuures lillegi ei liiguta, siis…
Andrei koolis ei käi, istub kodus, jalutab, kuulab muusikat. “Mis mina teha saan,” on kõik, mis me isalt kuulda võime.
/…/ Jah, ka komisjoni liikmetel on lapsi. Suur hulk emasid peab laste (sealhulgas poiste) kasvatamisega toime tulema ka ilma isata. Selles peres on aga nii isa kui ema, mõlemad noored, terved, elujõulised inimesed.
“Kaks aastat tagasi opereeriti tal pead, ei tea, kas jäid mõned kruvid puudu või…,” teatab Vello ema. Poeg aga istub kodus ja ootab paremaid aegu. Ka Vellol on olemas mõlemad vanemad. Nemad käivad tööl. /…/ Koolis ei taha käia ka H. Pöögelmanni nimelisest kutsekeskkoolist komisjoni ette kutsutud. /…/
Miks mees siis sugugi tarkust taga ei nõua? Noor inimene ei vaevu mõtlema, millest ta haridust omandamata ilma jääb. Alaealiste tegude eest vastutavad nende vanemad.
…
LINDA KOLL, alaealiste asjade inspektsiooni inspektor, “Mees peab tarkust taga nõudma”
- märts
Majandite sotsialistliku võistluse tulemused olid 1982. aastal saavutatu põhjal järgmised.
Võitjaks tunnistati “Sakala” tõulinnukasvandus (direktor I. Mändmets). Märgiti Laiuse ja Saare kolhoosi head tööd majandustegevuse arendamisel. Parimaks majandiks söödatootmise alal tunnistati Põdra sovhoos (direktor K. Kaasik, peaagronoom V. Kitsing). Parimaks majandiks sügisesel mullaharimisel tunnistati “Rahva Hääle” kolhoos (juhatuse esimees J. Kask, peaagronoom M. Puusepp).
Parimaks linakasvatuse majandiks tunnistati Saadjärve kolhoos (juhatuse esimees L. Teever, peaagronoom R. Ehamaa). Parimaks majandiks ratsionaliseerimistöös tunnistati Lillevere-nimeline kolhoos (juhatuse esimees T. Kulu, peainsener H. Kulu).
Parimaks majandiks seakasvatuses tunnistati Laiuse kolhoos (juhatuse esimees A. Raja, peazootehnik T. Vilt).
Parimaks majandiks remontnoorkarja kasvatamisel tunnistati Sadala kolhoos (juhatuse esimees H. Joost, peazootehnik K. Tooming).
Parimaks suurfarmiks piima tootmisel tunnistati Laiuse kolhoosi Sootaga farm (peazootehnik T. Vilt, farmizootehnik A. Lühiste).
***
