Lamba- ja kitsekasvatajad on ühed loomakasvatajatest, kellel on võimalik taotleda Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames loomade heaolutoetust. Ühe nõudena tuleb lammastele ja kitsedele rajada ravimtaimepõld, kus võib loomadele kasvatada muuhulgas näiteks mädarõigast või küüslauku. Liha maitsestamine juba eluajal?
Sugugi mitte! Ravimtaimepõllud on loomade heaolutoetuse nõudesse valitud põhimõttel, et need oleksid kas parasiitidevastase või põletikuvastase toimega ning loomale heaks mikroelementide ja energia allikaks.
Taimede valik on lai
Mõned taimed võivad lammaste söödataimena tunduda ebatraditsioonilised, kuid valikus on ka näiteks esparsett, mesikas, lutsern, valge ja roosa ristik ning isegi redis. Mädarõigas ja küüslauk võivad olla, aga ei pea. Tegemist on uue toetusskeemi ja nõudega, millega harjumine ja millest arusaamine võtab kindlasti aega ning seetõttu on jäetud loomapidaja otsustada näiteks see, kas kasvatada kõiki taimi puhaskultuurina või segudes.
Loomade heaolutoetus ei ole otsetoetus, mida antakse loomapidamise eest. Nimetatud toetuse eesmärk on loomade heaolu parandamine ja seda on võimalik maksta vaid õigusaktidest tulenevatest nõuetest rangemate nõuete järgimise eest. Toetuse määr kujuneb saamata jäänud tulust ja lisakulust, mis selliste nõuete järgimisest tulenevad. Seejuures ei ole lubatud kompenseerida nõudeid, mis tulenevad EL või Eesti õigusaktidest või mis on loomakasvatuses heaks tavaks. Kas toetust taotleda või mitte, on loomakasvatajale vabatahtlik otsus.
Kitsed-lambad heaolutoetusest üldse ilma?
Lammastele ravimtaimede kasvatamine ehk nn lammaste ravimtaimepõld on üks neljast nõudest, mille täitmise eest on lamba- ja kitsekasvatajatel aastatel 2015–2020 võimalik saada loomade heaolutoetust. Ülejäänud kolm nõuet on lammaste ja kitsede karjatamisel karjamaade vahetamine, karjatamise üle arvestuse pidamine ning ülekarjatamise keeld.
Põllumajandusministeerium pakkus algselt välja mitmeid nõudeid, mida Euroopa Komisjon, kelle pädevuses on maaelu arengukava heakskiitmine, läbirääkimiste käigus paraku ei aktsepteerinud. Ühe võimaliku variandina oli läbirääkimiste lõpuks laual ka võimalus jätta lambad ja kitsed loomade heaolutoetuse meetmest välja, kuna toetusmeede oli mitmete muude nõuete mittesobimise tõttu kaotanud suuresti oma sisu.
Põllumajandusministeerium pidas sellegipoolest oluliseks lamba- ja kitsekasvatuse kui Eesti põllumajanduse lahutamatu osa hõlmamist loomade heaolu toetusmeetmega. Pärast erialaringkondadega konsulteerimist pakkusime välja lammastele ja kitsedele ravim- ja maitsetaimede söödalappide rajamise nõude, mida Euroopa Komisjon ka aktsepteeris.
Nõudes toodud söödakultuurid valiti välja ühisel arutelul Põllumajandusministeeriumi, PRIA ja Eesti Lambakasvatajate Seltsiga. Arutellu kaasati ka lambakasvatajaid ja loomakasvatuskonsulent.
KATRIN RANNIK, põllumajanduskeskkonna büroo juhataja
OVE PÕDER, maaelu arengu osakonna nõunik
