Eesti eksport ja välisturism on languses, probleemide peapõhjus on peamiste partnerite majandusolukord. Eesti on sihtkohana muutunud populaarseks Aasia turistide seas, kuid Venemaalt ja Soomest tulijate arvu vähenemist on raske korvata.
Statistikaameti värsketel andmetel kahanes kaupade eksport mais eelmise aasta maikuuga võrreldes kuus protsenti Ekspordi vähenemisest mais andis märku juba eelmisel nädalal avaldatud statistika Eesti tööstustoodangu ekspordi kohta, mis kahanes vaid protsendi jagu. Langus on seega olnud suurem kaupade arvelt, mida Eesti ettevõtted välismaale vahendavad, ja mitte-tööstuskaupade seas. Eksport on aastavõrdluses negatiivne olnud viiest kuust kolmel ja summana vähenenud 1,4 protsendi võrra. Samas on eksporditavate kaupade hinnad samal ajavahemikul nelja protsendi võrra odavamaks muutunud. Seetõttu väljendab ekspordi langus eelkõige tulude vähenemist nominaalses väärtuses. Mahtudes on eksport lihtsustatud arvutuse järgi 2,6 protsenti kasvanud.
Eurodes mõõdetuna on viie kuu võrdluses vähenenud enim mineraalsete toodete eksport (- 44 miljonit eurot ehk kaheksa protsenti). Tähtsamatest sektoritest on pea viiendiku võrra kahanenud toidukaupade ja elusloomade eksport. Positiivselt poolelt on edukalt kasvanud puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete (mööbel, puitmajad, padjad jms) eksport, vastavalt +7 protsenti ja +6 protsenti, samuti metalli ja metallitoodete väljavedu. Hoolimata kasvu raugemisest viimastel kuudel, on Eesti kõige olulisem eksportkaup – masinad ja seadmed – müügimahtu kolme protsendi võrra kasvatanud.
Kaubavahetus peamiste ekspordipartneritega
Riikide lõikes ei ole üllatav, et Eesti eksport on vähenenud kõige enam Venemaale (-45 protsenti). Aasta esimese viie kuu võrdluses on täielikult lõppenud elusloomade väljavedu, ligi poole võrra on vähenenud masinate ja seadmete, metallitoodete ning toidukaupade eksport. Märkimisväärselt on kukkunud ka eksport Lätti (seitse protsenti), mida võib pidada Vene kriisi teiseseks mõjuks. Nagu ka Venemaa puhul, on väljaveo kahanemine Lätti olnud laiapõhjaline, ainsana on kasvanud masinate ja seadmete ning puidu ning puittoodete väljavedu. Soome majanduslanguse tõttu on sinna suunduv eksport küll 2,4 protsendi võrra miinuses, kuid mitme olulise kaubagrupi eksport on ka suurenenud. Suurematest harudest on ainsana märkimisväärselt kahanenud puidu- ja puittoodete väljavedu.
Eesti ekspordinumbrid on aidanud parandada tugev ekspordikasv Rootsi, mis on viie esimese kuu võrdluses eelmise aasta samast perioodist 11 protsendi võrra suurem. Ekspordis on endiselt lõviosa masinatel ja seadmetel. Võrreldes teiste oluliste kaubanduspartneritega, on Rootsi majandus märkimisväärselt kasvanud. Seetõttu on sealse turuosa suurendamine Eesti ettevõtete jaoks väärt väljakutse. Positiivne näide on siinkohal muude tööstustoodete ekspordi pea kolmandiku võrra suurenenud aastakasv Rootsi, mille alla kuuluvad peamiselt puitmajad ja mööbel. Seda kasvu võib pidada ka väärtusskaalal üles liikumiseks: puidu ja puittoodete eksport Rootsi kahanes võrreldaval perioodil viie protsendi võrra.
Koos ekspordiga kahaneb ka turism
Lisaks kaupade ekspordile, suurendavad Eesti elanike sissetulekuid turistid välisriikidest. Hiljuti avaldatud statistikaandmete põhjal vähenes mais majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv aastases võrdluses kuus protsenti. Nagu ka kaupade eksporti, mõjutavad Eesti turismi negatiivselt probleemid Soomes ja Venemaal. Viie kuu kokkuvõttes on soomlaste külastuste arv eelmise aasta algusest viie protsendi võrra vähenenud, Venemaalt pärit külastajate arv on aga vähenenud koguni 40 protsenti. Kui Rootsi suunduva ekspordi näitajad on head, siis sealt pärit turistide arv on kahe protsendi võrra vähenenud. Mujalt riikidest pärit külastajate arv on enamasti küll kasvanud – Aasia päritolu turistide hulk koguni kolmandiku võrra, kuid see ei suuda siiski kompenseerida Vene ja Soome külastajate arvu suurt langust.
Tarbijahinnad juunis taas languses
Teistest olulistest majandusnäitajatest uuendati lõppeval nädalal tarbijahinnaindeksit. Mais korraks plusspoolele liikunud indeksi muutus pöördus juunis taas negatiivseks ja hinnad kahanesid eelmise aasta juuniga võrreldes keskmiselt 0,1 protsenti. 2014. aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksi langust enim üheksa protsendi võrra odavam mootorikütus, kuid ka kuue protsendi võrra odavam elekter ja nelja protsendi võrra madalamad küttekulud. Indeksit mõjutas enim vastassuunas alkohoolsetel jookide kallinemine viis protsenti. Tarbijahinnaindeksi olulist kasvu ei ole ennustada ka lähitulevikus: kui elektri hind tundub juulis püsivat juunikuu tasemel, siis naftahinna järsk kukkumine peaks peagi langetama kütusehinda ka meie tanklates.
Suurkoondamised veel töötusstatistikas välja ei paista
Ajakirjandus on vahendanud teateid mitmest olulisest koondamisest, mis puudutavad just Ida-Virumaad. Mineraalväetisi tootev Nitrofert koondab sel sügisel kõik ehk kokku 426 töötajat, põhjendades seda maailmaturul kukkunud hindadega. Eesti Energia soovib aasta lõpuks koondada aga umbes 200 kaevurit. Registreeritud töötus on Eestis hetkel veel õnneks kahanemas: juunis vähenes registreeritud töötus 4,1protsendini tööjõust.
Lõppeva nädala kokkuvõtteks ei ole majandusuudised olnud kahtlemata rõõmustavad. Samas on aasta alles poole peal ja nagu näitas eelmine aasta, võib ka kehv algus aasta teisel poolel positiivseks pöörata, tuues kaasa mõõduka majanduskasvu.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
