Põltsamaa roosiaias said ülemöödunud nädalavahetusel teoks järjekordsed roosipäevad. Roosiaia perenaise Annela Orasi sõnul on need päevad nende jaoks natuke kiirem aeg, mille jooksul käib tavapärasest rohkem külastajaid.
Põltsamaa roosiaias kasvatatakse umbes 1000 erinevat sorti roose, mistõttu jätkub seal lilleilu igale maitsele ning sealt saab istikuid kaasa osta ka kõige nõudlikum roosikasvataja. Tänavu suvel pole ilmataat just kõige leebem olnud ning seetõttu läksid roosid õitsema umbes kaks nädalat hiljem kui päikselisel suvel. Veel möödunud neljapäevakski polnud kõik roosid lahti läinud. Samas õitsesid pargiroosid hästi just tänu jahedale kevadele, nende õitsemiseaeg oli sellel aastal pikem kui tavaliselt. Annela Orasi sõnul on see väga haruldane nähtus, kui juuli keskel näeb korraga õitsemas nii peenra- kui pargiroose. Jahe suvi on olnud soodne rooside istutamiseks, kuumad rannailmad selliseks tegevuseks ei sobi.
Roosiaia perenaise sõnul arvas ta, et jahedal suvel jääb nii tavapärane Põltsamaa roosiaia külastatavus kui ka roosipäevadel osalemine tagasihoidlikuks, kuid tegelikult tuli roosipäevadele üle ootuste palju huvilisi. Selgus, et jahe ilm tõsist roosisõpra ei heiduta. Roosipäevadele tulevad roosiaia püsikliendid, kellel on nende lillede vastu tõsine huvi, kes oskavad jälgida rooside tervist ja talvitumist ning uurivad uusi taimi. Roosiaia perenaise sõnul ei oska ta öelda, kui palju neil roosipäevadel külastajaid oli, sest pileteid nad ju ei müü, aga kindlasti oli rahvast rohkem kui tavapärasel nädalavahetusel.
Roose tullakse vaatama Jaapanistki
Roosiaia külastatavust mõjutavad suuresti nii sise- kui ka välisturistid. Pea igal nädalavahetusel võib siin kohata lätlasi või leedulasi. Enamasti külastatakse siis ka Põltsamaa lossikompleksi koos veinikeldriga. Kaunase reisibüroo vahendusel käisid hiljuti roosiaias turistid Jaapanist, mis oli muidugi üsna harukordne.
Varasemaga võrreldes on huvi Põltsamaa roosiaia vastu kasvamas Ida-Virumaa elanikel, enamasti on tegemist vene keelt kõneleva rahvaga. Möödunud kolmapäeval sõideti näiteks kohale Sillamäelt, aga huvilisi on olnud ka Narvast, Kohtla-Järvelt ja mujalt Ida-Virumaalt. Annela Orasi lausus, et nad on käinud roose müümas ka Narvas ja nii on info Põltsamaa roosiaiast sealsete inimesteni jõudnud. Enamasti annavad roosiaeda külastada plaanivad turismigrupid endast ette teada ja samas tellitakse ka giid, kelleks on enamasti Põltsamaa muuseumi töötaja. Eestikeelne giid on Räpina aianduskooli haridusega, kes oskab huvilisi nõustada ka spetsiifilistes küsimustes ning jagab oma teadmisi võõrkeelsete gruppidega tegelevatele giididelegi.
Põltsamaa roosiaias korraldatakse vahel harva ka piknikke ja tänavu septembris on seal plaanis ühe abielu registreerimine. Linnas augustis korraldataval kohvikutepäeval on tavaliselt ka roosiaias kohvik tegutsenud. Vastav ettepanek on tänavugi saadud, kuid praeguseks pole veel otsustatud, kas kohvik tuleb või ei. Roosiaia perenaine lausus, et kui ilm vihmane püsib, ei pruugi aed augustis enam kuigi kena välja näha ja siis nad kohvikutepäeval seekord kaasa ei löö.
Kasvatatakse seda, mida ostetakse
Nii, nagu iga ettevõte, vajab ka Põltsamaa roosiaed investeeringuid. Uue suure kasvuhoone rajamisest on möödas viis aastat, tänavu renoveeriti üks tagumistest kasvuhoonetest ja teine samasugune on plaanis aasta pärast renoveerida. Nii saab uuendatud 900 ruutmeetri jagu kasvuhoonepinda. Kile eluiga on kuus-seitse aastat, seejärel tuleb see välja vahetada. Ilma abikasvuhooneteta pole nii suurt kogust taimi, nagu Põltsamaa roosiaias olemas on, kasvatada võimalik. Töötajaid on aias neli, suvel käivad neid abistamas ka praktikandid. Töötajate arv on varasema ajaga võrreldes vähenenud, ent samas on ka kasvuhooneid kolme võrra vähem. Annela Orasi lausus, et tootmise põhimõtted on tänaseks päevaks muutunud ja nii ei kasvatata ette tervet kasvuhoonetäit roose, mida keegi ei vaja. Kasvatatakse ikka ainult neid taimi, millele ostjaid jagub. Igapäevase tegevuse käigus ja inimestega suheldes saab selgeks, milliseid taimi ja kui suures koguses kasvatama peab. Kaubaks lähevad ikka need roosid ja muud lilled, mis aias ringi liikudes inimestele silma jäävad ja kõige rohkem meeldivad.
Tellimise peale kasvatatakse vanu unikaalseid pargiroose. Aastaid tagasi viidi siit roose ka presidendi roosiaeda. Annela Orasi sõnul tegeleb presidendi roosiaiaga nüüd varasem Põltsamaa roosiaia peremees Rein Joost, kellel on tänaseni olemas väike roosikasvandus ning kes nõustab kasvatajaid.
Õiteilu jätkub roosiaias veel pikemaks ajaks ja kellel aega ning võimalust, neil tasuks Eestis ringi liikudes ka Põltsamaa roosiaeda külastada. Juba traditsioonilised roosipäevad saavad kindlasti teoks ka tuleval aastal. Kindlat juulikuu nädalavahetust, millal need korraldatakse, on praegu veel vara välja hõigata, sest see sõltub jätkuvalt ilmataadi tujudest.
TOOMAS REINPÕLD
