Statistikaameti andmetel suurenes müük posti või interneti teel Eestis 2015. aasta mais 57 protsenti. Kusjuures tegu pole aasta lõikes kaugeltki haruldase kuuga. Vastupidi, eestlaste e-kaubanduse lembus paistab silma juba mitu viimast aastat. Selle valguses on põhjust küsida, mis ikkagi paneb järjest rohkem inimesi internetist tellima?
Esmalt kindlasti asjaolu, et nii, nagu paljud igapäevased asjaajamised, on ka postipakkidega kauba tellimine kolinud internetti. Ammu enam ei tule kataloogist tellimiseks kirju saata või helistada. Samuti toetab seda trendi tehnoloogiline areng, näiteks interneti leviala paranemine või nutitelefonide müüginumbrid. Näiteks 2010. aastal telliti interneti teel alla 30 protsendi postipakkidest, tänaseks on juba pea pooled kõikidest tellimustest vormistatud internetis.
Niisiis ühest küljest võib küll rääkida interneti ja mobiilsete seadmete suurest kättesaadavusest, aga teisalt kindlasti ka e-poodide arvu ja seeläbi kaubavaliku hüppelisest kasvust. Ja siin ei räägi me enam n-ö põlve otsas käivitatud pisiäridest, vaid usaldusväärsetest ja juba kogemustega e-kaubamajadest, mis on võitnud tarbijate usalduse. Selle kõrval on aga ehk veelgi olulisem, kui kiiresti, mis hinnaga ja kui turvaliselt soovitud kaup ühest punktist teise jõuab.
Just kiiruse, hinna ja turvalisuse osas on liigutud edasi tänu kuue aasta eest Eestisse jõudnud pakiautomaaditeenusele. Nimelt on pakiautomaadivõrk laienenud selle ajaga üle Eesti kõikidesse maakondadesse ja inimesed tellivad pakid just kaubanduskeskustesse, kus käiakse ka muid sisseoste tegemas. Viimase viie aastaga on pakiautomaadid pakkide kättetoimetamise viisi poolest kullerpostist ja postkontoritest ette läinud. Ja miks ei peakski, kui pakkide kättesaamise aeg on nii oluliselt paindlikum ja liikumise kiirus võrreldes veel mõne aasta taguse ajaga lausa müstilise arengu läbi teinud.
Nagu Eestit, katab pakiautomaatide võrk ka näiteks Soomet. Eesti siseriikliku e-kaubanduse eeliseks on aga just lühikesed vahemaad, mis võimaldavad pakke kiiresti liigutada. Kui elanikud on esmavajaliku väljaspool suurlinnu alati suuremate probleemideta kätte saanud, siis nüüd ei tule ka luksuskauba pärast enam eraldi kaugele sõitma hakata.
Inimesed muutuvad ikka mugavamaks ja võtavad omaks harjumused, mis aega ja energiat säästavad. Mille muuga põhjendada saadetavate postipakkide tormiliselt kasvavat arvu. Kui 2010. aastal tuli inimese kohta keskmiselt neli pakki aastas, siis täna juba üheksa. Enam kui pooled eestlastest ostavad internetist kord kuus või sagedamini. Kõige olulisem on see, et kasvuruumi on veelgi.
RISTO EELMAA, Itella SmartPOST tegevjuht
