Ajal, mil inimesed metsast marju ja seeni otsivad, juhtub teinekord, et politseil tuleb omakorda alustada otsingut metsas sihi kaotanud inimese leidmiseks. Igal aastal käivitab politsei Lõuna-Eestis kümneid ressursimahukaid otsinguoperatsioone leidmaks neid, kes seeni või marju noppides ära eksivad.
Olukorras, kus ükski võserik või puukänd enam tuttav ei tundu ning omal käel metsast välja pääsemise lootus hakkab kaduma, tuleks haarata mobiiltelefoni järele ning häirekeskusele juhtunust teada anda. Seepärast on oluline, et ühes seenenoa ja korviga võetaks kaasa ka laetud mobiiltelefon.
Kiire lahendus jättis ära otsingu
Kaasaegsed telefonid suudavad pakkuda ka juba GPS-koordinaate, mispärast on paslik kas oma eakamatele lähedastele telefoni võimalusi lähemalt tutvustada. Koordinaate teades saab politsei eksinud inimese asukoha kaardil väga täpselt paika panna ning abi jõuab kohale oluliselt kiiremini. Nii talitasid näiteks 14. juulil Lääne-Virumaal metsa eksinud naine ja mees. Esmalt andsid nad sihi kaotamisest politseile teada. Peagi telefonist leitud kaardirakendus võimaldas neil endil aga oma asukoha kohe määratleda ning tagasitee leida. Kiire lahendus jättis ära ka vajaduse ressursimahuka ning aeganõudva otsinguoperatsiooni järele.
Kui telefon GPS-koordinaate ei näita, tuleb töösse panna iseenda nutikus ja tähelepanu. Ka looduslikud märgid nagu väga suur kivi, ebatavalise kujuga puu, jahimeeste vaatlustornid, kraavid ja muu sarnane võimaldab inimese asukohta määratleda. Seda enam, et sageli kaasab politsei otsingutele kohalikke jahimehi, kes tunnevad oma „tööpõldu“ sama hästi kui oma taskut. Kusjuures arvestatav hulk metsa eksinutest on õigele teele juhendatud just telefonitsi.
Ihuüksi metsaminekut tasub vältida
Metsaminekut planeerides tuleb kindlasti arvestada oma tervisliku seisundiga. Kusjuures eakamatel seenelistel soovitab politsei ihuüksi metsa minekut pigem mitte ette võtta. Näiteks kui palavamal päeval tunneb üks seenelistest tervise halvenemist, säilib kaasa tulnud lähedastel siiski võimekus kiirelt abi kutsuda. Kui metsaminek on otsustatud üksinda ette võtta, on omal kohal lähedastele teada anda, millal ja kuhu minnakse ning millal plaanitakse tagasi olla.
Mõistlik oleks metsaretkele minnes selga panna eredavärvilised riided, mida oleks juba kaugelt märgata. Samuti kaasa haarata väike toidukogus ning joogivesi. Pikemalt metsa jäänud inimesel, kel pole kaasas söögivaru või joogivett, oleks targem aga oma energiavarusid säästa ning abi saabumist ootama jääda.
Praeguse suvelähedase temperatuuri juures ei satu inimene eluohtlikku olukorda, kui ta ka öiseks ajaks metsa peaks jääma. Senikaua, kui otsijad tema asukohta selgitavad, ei tasuks pimedal ajal enam metsas sihitult ringi joosta ning väljapääsu otsida. Seda enam, et pimedas ei ole näha näiteks kraave, mahalangenud puid ja muud, kuhu komistades võib oma olukorda veelgi halvemaks teha.
Teinekord tuleb politseil otsida ka metsa eksinud alkoholijoobes inimesi. Siinkohal tuleb anda endale aru, et alkohol ja metsaseiklused ei käi kokku, sest alkohol võtab inimeselt aja- ja orientatsioonitaju. Kui näiteks alkoholi pruukinud inimene peaks mõnel jahedamal ööl metsa tukkuma jääma, väheneb märgatavalt tema ellujäämisvõimalus võrreldes sellega, kes on kaine.
Näiteid mullustest juhtumitest
Mullu 3. juulil sai politsei teate Jõgevamaal metsa maasikale läinud 85-aastasest naisest, kes õhtuks tagasi koju ei jõudnud. Naist otsisid politseinikud, jäljekoer, lennusalga kopter, kuid varahommikuni kestnud otsingud tulemust ei andnud. Kella 4.30 paiku samal päeval teatas pere, et naine jõudis siiski omal jõul tagasi koju. Ta oli metsas kukkunud, abitusse seisundisse jäänud ning seepärast viibis ka naasmine. Meedikud vaatasid ta üle, naise elu ohus ei olnud.
Mullu 31. juulil sai politsei teate, et Jõgevamaal oli alkoholipruukinud mees metsa marjule läinud. Kraavipervel ärgates ei suutnud ta oma asukohta selgitada. Politsei leidis mehe jalgratta ning tõi kohale jäljekoera. Mees leiti üles, arstiabi ta ei vajanud.
Mullu 31. augustil sai politsei teate, et Jõgevamaal läks kolmeliikmeline seltskond metsa ning silmist kaotati kaasas olnud 62-aastane mees. Politseisõiduki sireenid aitasid mehe õigele teele.
Mullu 11. septembril sai politsei teate Jõgevamaal metsa eksinud 55-aastasest mehest. Tema mobiiltelefoni positsioneerimine andis ligikaudse asukoha ning seda piirkonda pilguga takseerides avastati peagi sealt ka mehe jalgratas. Mõne aja möödudes meest enam telefonitsi tabada ei õnnestunud, kuna sidevahend oli välja lülitatud. Lisaks kaheksale politseinikule kaasati otsingutesse jäljekoer. Ühtlasi töötasid politseisõiduki sireenid, mida kuuldes pidanuks metsas olev mees õige liikumissuuna kätte saama. Peagi sai politsei mehega telefonitsi taas ühendust ning otsitav teatas, et pole endistviisi metsast välja pääsenud. Mees ütles, et kuuleb sireene ning püüdis nende järgi liikumissunna määramisel juhinduda. Ööni kestnud otsingud andsid tulemuse, kui mees jõudis ühe politseisõiduki sireeni abil korrakaitsjateni. Meedikute abi ta ei vajanud.
ANDRUS VÄITS, Jõgeva politseijaoskonna piirkonnapolitseinik
