Ostu- ja tarbimisotsuseid teadlikult tehes saab igaüks meist vähendada prügi tekkimist isegi kuni kaks korda. Paraku on inimeste käitumisharjumused tarbimises ja jäätmete sorteerimises suvel sageli kehvemad kui muul ajal.
Kuna ligi pool kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest on erinevad pakendid, aitavad Eesti Pakendiringluse soovitused vähendada oluliselt prügi teket ja hakata keskkonnasõbralikumaks tarbijaks.
Vältige ülepakendamist
Ostke korraga suuremas koguses ja loobuge tarbetust pakkimispaberist või mõttetust väikesest kilekotist. Mitmeid tooteid saab eraldi kaaludes pakkida ka ühte kilekotti. Kui olete aga kilekoti juba võtnud, siis kasutage seda võimalusel mitu korda, mitte ärge visake poest koju saabudes seda kohe prügikasti. Samuti tasuks ka suuremad kilekotid asendada hoopis näiteks tekstiilist poekottidega – paljudes kauplustes on müügil ka puuetega inimeste valmistatud tekstiilijäätmetest poekotid, mida ostes teete lausa kahekordse heateo. Hoidke alati mõnd korduvkasutatavat kotti kas autos või käekotis, et see poodi minnes ei ununeks.
Eelistage keskkonnasõbralikumaid pakkematerjale: paberit, pappi, klaasi või vali taaskasutatav pakend. Mõnda kaupa saab osta ka kodust kaasavõetud nõusse. Näiteks on osadesse jaekauplustesse ilmunud piimaautomaadid, kus saab üht piimapudelit taaskasutada. Üha rohkem kohvikuid valmistavad kliendi soovil kohvi pabertopsi asemel kaasavõetud termoskruusi. Maailmapraktikas on erinevate kohvikettide seas levinud praktika, et klientidele müüakse või kingitakse korduvkasutatavaid kruuse ning pakutakse erinevaid soodustusi keskkonnasõbralikele klientidele. Positiivsest turundusest võidab nii ettevõte, keskkond kui ka tarbija.
Oma keskkonnateadlikkust saate näidata ka taaskasutatud materjalidest toodetud pakendiga tooteid eelistades, mis on omakorda sada protsenti taaskasutatavad.
Hoiduge ühekordsetest nõudest
Suvisel hooajal tekib kiusatus kasutada ühekordseid nõusid. Katsuge neid siiski vältida! Kuigi piknikul või koduõuel grillides tundub ühekordsete nõude kasutamine mugavaim variant, koormab lühikese elueaga toodete kasutamine märkimisväärselt keskkonda. Samuti tuleks korduvkasutatavaid nõusid eelistada ka tööl, kus sageli on plastmasstopsid laialt kasutuses näiteks veeautomaatide juures.
Paljud ühekordsed toidunõud ei kõdune pürgilas, põletades aga eritavad väga mürgiseid ühendeid. Eelista pika kasutusajaga tooteid, mida saab enne äraviskamist ise korduvkasutada ning mis ka pärast prügiks saamist uuesti ringlusesse lähevad. Näiteks klaaspudel ringleb 50-60, plastpudel 25-30 korda.
Ära unusta ka suvel sorteerimist
Kuigi võime oma käitumisharjumusi muutes jäätmete hulka oluliselt vähendada, ei ole seda enamasti siiski täielikult võimalik vältida. Seetõttu on oluline tekkivad jäätmed hoolikalt sorteerida, sest vaid sel moel jõuavad need tagasi ringlusesse.
Kuigi aasta-aastalt suureneb jäätmeid sorteerivate inimeste hulk, kiputakse sageli sorteerimise harjumusest näiteks suvekodus viibides võõranduma. Olmeprügi hulka sattunud pakendid ei jõua aga kunagi uuesti ringlusesse – parimal juhul toodetakse neist Irus energiat, ent halvemal juhul lõppeb nende eluring prügimäel.
Eesti Pakendiringlus on riigi suurim taaskasutusorganisatsioon, mis kogub pakendeid kõigis kohalikes omavalitsustes kokku 1384 kogumiskohas. Kogutud jäätmed järelsorteeritakse Maardus asuvas sorteerimistehases ning sealsamas toodetakse pakenditest tooraine uute toodete valmistamiseks. Osa toormest kasutatakse ära Eestis, ent kõigi jäätmete taaskasutamise võimekust siin paraku ei ole, mistõttu läheb osa pakenditest ümbertöötluseks välismaale.
AIVO KANGUS, MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees
